Eksperdid annavad nõu, kuidas saavad vanemad koolistressiga last aidata

Paljud õppurid tunnevad kevadel tugevat koolistressi. Foto: Shutterstock

​Kätte on jõudnud kevad. Aeg, kus talveriided saab kapipõhja kokku pakkida, nautida linnulaulu ja sooja kevadtuult, planeerida puhkusereise, sõprade ja perega koosolemisi. Paljudele koolilõpetajate peredele on kevad aga hoopis aasta kõige stressirohkem aeg. See on aeg, kus kontrolltööd ja eksamid ootavad sooritamist, toimuvad mitmesuguste otste kokkusõlmimised, sisseastumised ja/või muude plaanide pidamised järgmisteks eluetappideks. 

Oma ärevuse ja tunnetega võib olla raske toime tulla nii lastel kui vanematel. Kogu kooliaasta vältel kogunenud stress, väsimus ja pinged kogunevad just kevadesse, kui noorelt oodatakse hoopis seda, et ta oleks oma tippvormis.

Eesti koolinoorte ja koolitöötajate vaimse heaolu kaardistamist tegeva organisatsiooni Clanbeat algatuses osalenud koolide statistikast nähtub, et kõige rohkem on madala vaimse heaoluga õpilasi just koolilõpetajate ehk 9. ja 12. klasside tüdrukute seas (õppeaasta keskmisena vastavalt 61 protsenti ja 60 protsenti) ja 11. klassi poiste seas (44 protsenti) ning 9. klassi ja 12. klassi poiste seas (39 protsenti). Need numbrid on väga suured ja seejuures pole ju saladus, et ebatervislikul stressil on nii otsesed kui ka kaudsed tagajärjed inimese heaolule, tervisele, aga ka produktiivsusele. Erandlik pole olukord, kus noorte igapäevasele kõrgele stressitasemele pöörame täiskasvanutena tähelepanu alles siis, kui hakkavad tekkima toimetulekuraskused. Või lausa siis, kui juba on süvenenud vaimse tervise mured, mis omakorda raskendavad ka toimetulekut koolis, sest aju tegeleb «ellujäämisega» ja mitte uue info omandamisega. Olukord võib selleks hetkeks tunduda juba väga keeruline ja vaimse tervise abi kättesaamine raske, kui mitte lootusetu.