Uus tegevuskava toetab abi erivajadustega lastele ja nende peredele

Kolm ministrit kinnitasid esmaspäeval lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakkumise kava, mille eesmärk on tuge vajavatele lastele ja nende peredele tagada õigeaegne ja terviklik abi ning algusest peale toetatud teekond.

Ettepanekud allkirjastasid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, terviseminister Riina Sikkut ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Erivajadusega lastel ja nende peredel on abi saamine tihtipeale keeruline ja aeganõudev, mistõttu jääb osa lapsi õigeaegselt abita. Abi saamine eeldab vanematelt suurt panust ning abivajaduse tõestamiseks või selle hindamiseks tuleb vajalikke andmeid ja dokumente esitada korduvalt. Keeruka ja aeganõudva protsessi tõttu võib aga lapse vajadus tugiteenuste järgi suureneda. Et neid probleemkohti lahendada, pandi paika vastav tegevuskava.

Lähiaastatel on kavas rakendada lapse- ja perekeskset juhtumikorraldust, luues lapse abivajaduse hindamist võimaldavad ning lastekaitse juhtumikorraldust ja menetlust toetavad IT-lahendused. Samuti arendatakse lastekaitse juhtumikorraldusliku töö mudelit, mis on aluseks lapse abivajaduse hindamisel ning vajaduspõhise toe pakkumisel. Olulise muudatusena luuakse valdkondade ülest andmevahetust toetavad IT-lahendused, mille alusel saavad erivajadusega last abistavad spetsialistid enda ülesannetest lähtuvalt kasutada infot, mille pinnalt on toe pakkumine lapsele ja perele vajaduspõhine, järjepidev ja probleemide süvenemist ennetav. Töös on terviseseisundist tuleneva püsiva toevajadusega lastele ning peredele sündmusteenuse loomine, mis võimaldab neile terviklikku tuge pakkuda hetkest, kui lapse terviseseisund tuvastatakse, ilma et vanem peaks endale iseseisvalt selgeks tegema, kuhu toe saamiseks pöörduda.

«Alates Kaja Kallase esimesest valitsusest on meie eesmärgiks olnud tuge vajavate laste ja perede jaoks teenusteekondade lühendamine, vajaliku toe inimestele lähemale toomine ning valdkondade ülene koostöö. Seetõttu on mul väga hea meel, et lastega seotult täna siia oleme jõudnud. Laste heaolu suurendamine on prioriteet ning eri valdkondade tihedama koostöö läbi parandame ühelt poolt teenuste kvaliteeti ja teisalt saame pöörata suuremat tähelepanu lapse abivajaduse ennetamisele,» sõnas sotsiaalkaitseminister Riisalo.

Tervisevaldkond keskendub tegevustele, mis toetavad lapse tervise jälgimise juhendi paremat rakendamist. Selleks arendatakse perearsti ja kooliõe kvaliteedisüsteemi, ajakohastatakse koolitervishoiuteenuse sisu ning kooliõdede tööd toetavad digitaalsed lahendused. Juba sel aastal piloteeritakse lapse regulaarsete tervisekontrollide kohta lapsevanemate automaatset terviseportaali kaudu teavitamist. Luuakse valdkondade ülene erialade põhiste laste arengu, heaolu ja riskikäitumise jälgimisele suunatud hindamisvahendite ja kontrollküsimustike digitaliseeritud kogu, mis seotakse sotsiaal-, tervise- ning haridusvaldkonna spetsialistide digitaalsete töövahendite ning keskkondadega. Laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks arendatakse väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi. Samuti on tervisekassa toel maakondadesse tööle võetud haridusasutuste tervisedenduse koordinaatorid, kes pakuvad koolidele ja lasteaedadele tuge tõenduspõhiste programmide valikul ning nügivad seeläbi lapsi ja noori tegema tervislikumaid valikuid.

Terviseminister Sikkut rõhutas, et plaanitavad tegevused on vajalikud toetamaks laste tervist ja heaolu. «Lapse tervis on regulaarselt arstide-õdede jälgimise all, et varakult avastada tervisemured. Terve laps saab võimete kohaselt õppida ja liikuda, tema meeleolu on hea. Tervist ja loomulikku arengut peavad toetama kõik keskkonnad, kus laps viibib, näiteks lasteaed ja kool,» lisas Sikkut.

Haridusvaldkonna tegevused on suunatud hariduse tugiteenuste ning õppenõustamise integreerimisele sotsiaal- ja tervisevaldkonnaga, sh loodavate andmevahetuslahenduste kaudu. Kavas on haridusliku erivajadusega lapsele tagada vajaduspõhise toe pakkumine alus- ja üldhariduses ühtsetel alustel, sealhulgas ajakohastades tugispetsialistide teenuse kirjeldust ja teenuse rakendamise korda ning koostades juhendi tugispetsialistide teenuse tagamise võimaluste kohta.

Alates 2025. aastast on alushariduse seaduse eelnõu alusel plaanis tagada lastehoius tugispetsialistide teenuse kättesaadavus ning regulaarne logopeedi või eripedagoogi hindamine kõigile lastele. Olulisel kohal on ka abi pakkumine vastavalt lapse vajadusele ning nii ei ole alates 2025. aastast toe saamise eelduseks vaid meditsiiniline diagnoos või puude raskusastme olemasolu. Vajaminevat abi saab edaspidi ka selle alusel, milline on arsti hinnang lapse terviseseisundile. See muudatus võimaldab lapse abivajadust kiirelt tuvastada ning tagada õigeaegset ja terviklikku abi.

Haridus- ja teadusminister Kallase sõnul on oluline, et abi vajava lapse ja pere ümber oleks tuge pakkuv võrgustik. «Kui andmed liiguvad asutuste vahel sujuvalt ja teenused toimivad tõrgeteta, siis on see perede jaoks oodatud tugi, mida saame riigina pakkuda. Lisaks aitab koostöö ja dubleerimise vähendamine ka riigi ressursse mõistlikult kasutada ning senisest rohkem abivajavaid lapsi toetada.»

Plaanitavate tegevuste laiem eesmärk on lapse ja pere vajadusi vaadelda tervikuna – et teenuseid pakutaks eri valdkondade koostöös, eelistatult kodu lähedal ja lapse igapäevases keskkonnas.

Tegevuskavas välja toodud tegevused viiakse ühiselt ellu sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning nende haldusala asutuste poolt, kaasates koostööpartnereid. Tegevuste elluviimise seiramise ettepanek tehakse valdkondade ülesele ennetusnõukojale. Kava valmimisse panustasid mitmed koostööpartnerid.

Ettepanekute ja plaanitavate tegevustega saab täies mahus tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel.