Euroopas on tõstnud pead surmaga lõppeda võiv haigus

Läkaköha on väikestele ilmakodanikele ränk. Pilt on illustratiivne. Foto: Terviseamet

Euroopa majanduspiirkonnas on 2023. aasta algusest kuni selle aasta aprillini teatanud peaaegu 60 000 läkaköha juhtumist – haiguse esinemine on sagenenud rohkem kui kümme korda võrreldes aastatega 2022 ja 2021, teatab haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC).

Läkaköha, mis on Euroopas ja üle maailma endeemiline haigus ning põhjustab suuremaid epideemiaid iga kolme kuni viie aasta tagant isegi kõrge vaktsineerimiskatvusega riikides, jääb oluliseks rahvatervise probleemiks.

Kuni kuue kuu vanused imikud, kes ei ole vaktsineeritud või on osaliselt vaktsineeritud, seisavad silmitsi raskete haigusnähtude ja kõrge tüsistuste riskiga. Enamik läkaköha haiglaravi- ja surmajuhtudest esinevad just selles vanuserühmas, teatavad ECDC eksperdid.

Euroopa Liidu tervise- ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides nentis teadaandes: «Läkaköha juhtumite arvu tõus Euroopas näitab vajadust olla valvsad. See on tõsine haigus, eriti imikute puhul. Meil on olemas ohutud ja tõhusad vaktsiinid, mis võivad seda ennetada. Vaktsineerimine on meie peamine vahend elude päästmiseks ja haiguse edasise leviku peatamiseks.»

ECDC direktor Andrea Ammon ütles: «Kui me tegeleme läkaköha epideemiaga, on oluline meeles pidada, kelle elud on kaalul – meie kõige pisemate. Vaktsiinid läkaköha vastu on osutunud ohutuks ja tõhusaks ning iga meie praegune tegevus kujundab tulevikus tervist. Meil on vastutus, olles lapsevanemad või rahvatervise spetsialistid, kaitsta kõige haavatavamat rühma selle haiguse surmava mõju eest.»

ECDC eksperdid utsitavad üleskutses tõhustama vaktsineerimisprogramme, et saavutada kõrge vaktsineeritus ja sealhulgas on oluline õigel ajal tehtud esmane vaktsineerimine.

Lisaks on läkaköha vastu vaktsineerimine raseduse teises ja kolmandas trimestris äärmiselt tõhus vastsündinute haigestumise ja surma ennetamisel. Enamik Euroopa Liidu riike soovitab nüüd sellist ema vaktsineerimispraktikat lisaks tavapärasele lapse vaktsineerimisprogrammile.

Läkaköhajuhtumite hüppeline tõus võib olla seotud mitme teguriga, sealhulgas oodatavate epideemiaharipunktidega, vaktsineerimata isikute hulga suurenemisega, hääbuva immuunsusega ja loodusliku immuunsuse vähenemisega elanikkonnas Covid-19 pandeemia ajal.

Kuigi imikuid ähvardab läkaköhast tulenevalt kõige suurem tüsistuste ja suremise oht, seisavad ka vanemad täiskasvanud ja igas vanuses terviseprobleemidega inimesed silmitsi raskema haiguse kuluga.

Millised on läkaköha sümptomid ja millal selle vastu vaktsineeritakse?

Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusega – nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha. Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti. 

Läkaköha võib olla imikute äkksurma üheks põhjuseks; selle tüsistusteks on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia.

Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.

Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul põdeda rohkem kui üks kord. Ka pärast läkaköha vaktsineerimist tekkinud immuunsus ei ole eluaegne.

Läkaköha vaktsiini manustatakse koos difteeria ja teetanuse vaktsiiniga, mille esimene doos tehakse kolmekuuselt. Vaktsiini manustamise järel kulub kaks nädalat immuunsuse väljakujunemiseks. Immuniseerimiskava kohaselt manustatakse kokku kuus läkaköha vaktsiinidoosi, neist viimane 15–16 eluaasta vanuses.

Allikas: Terviseamet