Mida teha, kui puuk on hammustanud?

PM Tervis
Copy
Puuk. Pilt on illustreeriv.
Puuk. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Puukentsefaliit ehk ajupõletik on puukide poolt levitatav viiruslik nakkushaigus, mis mõjutab kesknärvisüsteemi. Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond ning puugid on valmis hammustama juba esimeste plusskraadidega – kuidas end selle haiguse eest kaitsta?

«Kaks kolmandikku Eesti puukidest on viiruse kandjad, kuigi kõik neist ei ole puukentsefaliidi kandjad, vaid levitavad ka teisi viiruseid nagu puukborrelioos. Puukentsefaliit levib peamiselt puugihammustuste ning harva ka lehma- või kitse pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel,» selgitab Benu Saku Tervisekeskuse apteegi farmatseut Anton Ojamaa.

Ojamaa sõnul on puugid Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini, aga see oleneb eelkõige ilmast – puugid on valmis hammustama plusskraadide tulekul. Kõige nakkusohtlikumateks piirkondadeks peetakse Eestis Tartumaad, Harjumaad, Viljandimaad ja Valgamaad.

Kuidas end puugihammustuste eest kaitsta?

«Kõige tõhusam puukentsefaliidi ennetamismeetod on vaktsineerimine, mida saab teha nii perearsti juures kui ka valitud apteekides kohapeal,» räägib farmatseut.

Ojamaa soovitab puukide vältimiseks metsas või aias olles kasutada puugitõrje spreid. «Lisaks on soovitav kanda heledaid liibuvast kangast riideid, mis oleksid pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema säärega ja püksisääred võiks pista sokkide sisse. Kanda võiks ka salli ja peakatet. Riided peaksid katma ilusti kogu keha, et puugil poleks võimalik siseneda riiete alla,» jagab ta soovitusi.

«Võimalusel võiks vältida kõrgema taimestikuga kohti nagu põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad ja niitmata muru,» sõnab farmatseut. Ta lisab, et pärast looduses käimist tuleb kindlasti minna dušši alla ja teostada iseenda läbivaatus, pöörates erilist tähelepanu kaenlaalustele, kubeme-, põlveõndla-, naba-, kaela- ja peapiirkonnale.

Mida teha, kui puuk on juba hammustanud?

Kui aga puuk on inimest juba hammustanud, siis tuleb ta, niipea kui võimalik, välja tõmmata. «Mida varem eemaldada, seda suurem on tõenäosus viirusesse mitte nakatuda,» selgitab Ojamaa.

Kui inimene teab, et teda on puuk hammustanud, siis enne igasuguse testi tegemist tuleb oodata vähemalt kümme päeva pärast hammustust. «Vahel võib kuluda kuni 30 päeva, enne kui selgub, et kas puuk jõudis inimese verre viiruse edasi anda või mitte. Harva on esinenud ka juhtumeid, kui viirus leiti inimese verest alles pärast mitme kuu möödumist,» räägib ta.

«Umbes 30 protsendi nakatunute puhul avalduvad sümptomid ühe kuni kahe nädala jooksul pärast hammustust. Puukentsefaliidi puhul tekivad gripitaolised haigusnähud — palavik koos pea- ja lihasvaludega. Piima kaudu nakatudes algavad sümptomid seedetrakti ja kõhuhäiretega,» sõnab farmatseut. «Reeglina taanduvad sümptomid ise umbes kümne päeva pärast ning arstile peab kindlasti minema siis, kui esineb kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, keskendumis- ja mäluhäired, jäsemete halvatus või nende tundlikkuse kadu,» loetleb ta. Farmatseut rõhutab, et puukentsefaliiti ravitakse ainult sümptomaatiliselt ja antibiootikumid selle puhul ei aita.

Puukentsefaliidi vaktsiin on tõhus

«Puukentsefaliidi vastane vaktsiin on oluline kõigile, kuid erilist tähelepanu peaksid sellele pöörama kassi- ja koeraomanikud, kuna loomad võivad puuke koju tuua,» tõdeb Ojamaa. «Kindlasti soovitaks ka neile, kes viibivad palju looduses, nagu näiteks metsa- ja põllumajandussekotori töötajad, jahimehed, piirivalvurid ja kaitseväelased. Sagedased looduses jalutajad või sportijad võiksid samuti vaktsiinile mõelda,» soovitab ta.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist – kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. «Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Laste puhul on süsteem sama ja vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest,» selgitab Ojamaa. Ta lisab, et kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel.

Tagasi üles