![Tsöliaakia võib põhjustada kõhulahtisust, -valusid ja -puhitust ning toitainete kaost tingitud kõhnumist. Sageli kaasneb haiglane enesetunne ja isupuudus. Võivad lisanduda ka teised sümptomid nagu kehvveresus, neuroloogilised häired, luude hõrenemine, sagenevad lihaskrambid ja vere hüübimishäired. Foto on illustratiivne.](http://f10.pmo.ee/a5YmHGiVhJIGihUgD1FX4aO3Q1c=/1442x0/filters:focal(357x342:4824x3223):format(webp)/nginx/o/2020/05/16/13104842t1hcd64.jpg)
16. mai on rahvusvaheline tsöliaakiapäev, mille eesmärgiks on juhtida avalikkuse tähelepanu kroonilisele haigusele, mida sageli aetakse segamini allergia või toidutalumatusega.
16. mai on rahvusvaheline tsöliaakiapäev, mille eesmärgiks on juhtida avalikkuse tähelepanu kroonilisele haigusele, mida sageli aetakse segamini allergia või toidutalumatusega.
Tsöliaakia on peensoole limaskesta kahjustav päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus, mille vallandavad nisus, rukkis ja odras sisalduvad valgud, vahendab Eesti tsöliaakia selts.
Ainsaks raviks on range eluaegne gluteenivaba ehk nisu-, rukki- ja odravaba toitumine.
Tsöliaakia võib avalduda igas vanuses ja selle haiguse sümptomid võivad olla väga erinevad. Klassikalisteks sümptomiteks on kõhuvalu- ja puhitus, kõhnumine, aga tsöliaakiaga võivad olla seotud ka väsimus, hambaemaili muutused, rauavaegusaneemia, autoimmuunne türeoidiit, maksafunktsiooni häired, neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused, viljatus, osteoporoos, luumurrud ja muu.
Tsöliaakiahaigeid on hinnanguliselt 1-2% Euroopa rahvastikust ning iga diagnoositud juhu kohta on 5 – 13 diagnoosimata juhtu. Seega on tsöliaakia ikka veel aladiagnoositud haigus, mida on vaja teadvustada ja märgata. Kiirem diagnoosimine hoiab ära uute tervisekahjustuste tekke.
Riiklikul tasandil on Eesti tsöliaakia seltsi hinnangul lahendamata järgmised probleemid: