Vähi eelsoodumuse testimine tõhustab ennetust

Onkoloog Peeter Padrik ütleb, et vähi teket ja hilist avastamist tuleks ette vähem, kui inimesed oleksid oma riskidest teadlikud. Foto: Martin Vool

Eesti vähiregistri andmetel registreeritakse igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu. Keskmine vähktõve risk on meil elu jooksul kõrge, Eestis haigestub vanuseks 75 vähki iga kolmas mees ja iga neljas naine. Vähiennetuse tõhustamise üheks võimaluseks on läheneda diagnoosimisele personaalsete riskide alusel, mida saab hinnata uudsete geenitestide abil.

Onkoloog dr Peeter Padriku sõnul on suurim riskitegur paljude kasvajate tekkeks geneetiline eelsoodumus, mida saab hinnata vastavate geenitestidega. Näiteks tehakse ta sõnul Eestis loodud Antegenesi geeniteste patsiendi põsekaapest. DNA uuringu tulemusena saab patsient personaalsed arsti soovitused vähi ennetamiseks.

Vähktõve puhul on oluline ennetamine ja võimalikult varane avastamine. Samas annab haigus endast märku tihti hilisemas staadiumis ning inimesed ei tea mida, millal ja miks uurida. «Pärast testi tegemist saavad inimesed soovitustena teada näiteks millal on vaja uuringutel käia, milliseid uuringu viise valida ja milliste intervallidega, milliseid sümptomeid enda puhul jälgida jne. Näiteks saadeti Antegenesi statistika andmetel 800st rinnavähi testi tegijast 124 mammograafi juurde täiendavasse kontrolli,» rääkis Padrik.