Kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi juurde suunamise rahastus muutub

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Teraapiafond, mille kaudu on perearstid saanud patsiente suunata kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule, on sellest aastast tervisekassa hallata. Mida see muudatus inimeste ja tervishoiutöötajate jaoks tähendab, selgitab lähemalt tervisekassa usaldusarst Katri Seersant.

Alates 1. juulist 2024 muutub teraapiafondi süsteem. Seni sai perearst patsiendi suunata ükskõik millise teenusepakkuja juurde, kes kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid osutas, ja olenevalt teenusepakkujast tasus teenuse eest kas osaliselt või täielikult tervisekassa. Alates juulist saab perearst suunata patsiente ravikindlustuse rahastusel vaid tervisekassa lepingupartneri juurde. See tähendab tervisekassa väitel, et süsteem muutub selgemaks, sest edaspidi on olemas teenuseosutajate ehk tervisekassa lepingupartnerite nimekiri, kelle juurde patsient pöörduda saab, ning perearst või patsient ei pea teenusepakkujat näiteks guugeldades otsima.

Patsientide jaoks on peamine eelis see, et lepingupartneri juures ei tohi patsiendilt küsida omaosalustasu ega visiiditasu tervisekassa hüvitatud teenuse eest. «Tervisemure korral tuleks ka edaspidi pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab, kas vaja oleks teha täpsemaid uuringuid või anda saatekiri spetsialisti juurde. Kõik ravitegevused või teraapiad, kuhu 1. juuli seisuga on aeg broneeritud või ravi pooleli, viiakse lõpuni ja kaetakse seniste perearsti fondide kaudu kuni septembri lõpuni,» rõhutas Seersant.

Senise süsteemi muutmise tingis mitu asjaolu. Teraapiafond loodi 2015. aastal, kuid see on olnud aastaid alakasutatud. «Kui paar aastat tagasi kasutasid perearstid tervisekassa finantseeritavast teraapiafondist ära ligi pool, siis mullu kulus fondi rahast vaid ligi veerand. Fondi kasutust on pärssinud ühelt poolt probleemid teenuste kättesaadavusega ja teisalt ka see, et fond pani perearstid vahendaja rolli, kulutades arsti aega paberimajandusele,» selgitas Seersant.

«Varem pidid patsiendid leidma endale ise teenusepakkuja, aga inimesel on keeruline valida erineva hinnaga teenuseosutajate vahel, kelle osutatava teenuse kvaliteedis ei saanud kindel olla ja tihti polnudki mingit valikut. Samuti on teenused olnud paljudele suure omaosaluse tõttu raskesti kättesaadavad. Uue korra alusel ei saa nõuda patsiendilt omaosalust ja päris kõik ei saa ka tervisekassa lepingut, see tagab ka patsiendile turvatunde. Perearstide jaoks on väga oluline, et koostööpartneritel on ka dokumenteerimise kohustus ja nii on perearstil patsiendi käekäigust ülevaade. Uus kord võiks parandada ja kiirendada inimeste abi saamise võimalusi,» ütles Eesti perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak.

Mai alguse seisuga on tervisekassaga lepingu sõlminud ligi 50 teenuseosutajat, kes pakuvad kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid Eestis. Juulist lisandub teenuseosutajaid veelgi. Taotluste arv tervisekassa lepingupartneriks saamiseks kasvab ja seda kõigi kolme eriala spetsialistide teenuste puhul. Partnerite kontaktid ja nende pakutavad teenused leiab tervisekassa kodulehelt.

Tervisekassa usaldusarsti sõnul on teraapiafondi ümberkorralduse põhieesmärk luua selgus, mis asutused, kus kohas ja milliseid teenuseid tervisekassa raha eest osutavad. «Lisaks aitab uus süsteem säästa perearsti aega ja hoida kokku ka patsientide raha, sest tervisekassa lepingupartnerite juures ei pea ravikindlustatud inimene kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenuste eest maksma,» nentis Seersant.