Mida peaks teadma kõrgest vererõhust?

Vererõhk, vererõhu mõõtmine. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Vererõhu mõõtmisel võetakse arvesse seda, kui palju verd läbib veresooni ja kui suur on vere vastupanuvõime jõud südame pumpamise ajal.

Kõrge vererõhk ehk hüpertensioon tekib siis, kui läbi veresoonte pressiva vere jõud on pidevalt liiga suur.

Mis on kõrge vererõhk?

Kitsad veresooned tekitavad verevoolule suuremat takistust. Mida kitsamad on arterid, seda suurem on vastupanu ja seda kõrgem on vererõhk. Pikas perspektiivis võib suurenenud rõhk põhjustada terviseprobleeme, sealhulgas südamehaigusi, kirjutab Healthline.

Hüpertensioon on üsna tavaline, seda diagnoositakse palju nii USA-s kui ka Eestis. 2022 aasta kliiniline uuring näitas, et 40–49aastastest Eesti meestest vähem kui pooltel oli vererõhk normis. Eesti Tervisekassa edastas, et kõrge vererõhk (kõrgem kui 140/90mmHg) esines 55 protsendil meestest.

Hüpertensioon areneb tavaliselt mitme aasta jooksul. Tavaliselt ei märka inimene mingeid sümptomeid. Ent isegi ilma sümptomiteta võib kõrge vererõhk kahjustada veresooni ja elundeid, eriti aju, südant, silmi ja neere.

Kuidas mõista kõrge vererõhu näitu?

Mõõtmistulemus registreeritakse kahe arvuga, edastab Postimees Tervis. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve ja see näitab südame tööjõudlust. Alumine ehk diastoolne vererõhk näitab südamesse tagasi jõudva vere survet.

Normaalseks vererõhuks peetakse näitajaid alla 130/85 mm Hg. Madal on vererõhk siis, kui korduval rahuolekus mõõtmisel jäävad näidud alla 100/60 mm Hg ning kõrgenenud on näitajad üle 140/90 mm Hg.

Täiskasvanute vererõhunäidud määravad viis kategooriat:

Tervislik: tervislik vererõhunäit on alla 120/80 elavhõbedamillimeetrit (mm Hg).

Kõrgenenud: süstoolne arv on vahemikus 120–129 mm Hg ja diastoolne arv on alla 80 mm Hg. Tavaliselt ei ravi arstid kõrgenenud vererõhku ravimitega vaid julgustavad tegema muudatusi elustiilis.

1. astme hüpertensioon: süstoolne arv on vahemikus 130 kuni 139 mm Hg või diastoolne arv vahemikus 80 kuni 89 mm Hg.

2. astme hüpertensioon: süstoolne arv on 140 mm Hg või kõrgem või diastoolne arv on 90 mm Hg või kõrgem.

Hüpertensiivne kriis: süstoolne arv on üle 180 mm Hg või diastoolne arv üle 120 mm Hg. Selles vahemikus olev vererõhk nõuab kiiret arstiabi. Kui nii kõrge vererõhu korral ilmnevad sellised sümptomid nagu valu rinnus, peavalu, õhupuudus või nägemishäired, on vaja kiirabi.

Kindlasti tasub teada, et laste ja teismeliste tervislikud vererõhunäidud on täiskasvanute omadest erinevad. Selguse saamiseks tuleks laste ja noorte vererõhku mõõta arsti juures.

Millised on hüpertensiooni sümptomid?

Hüpertensioon on üldiselt vaikselt arenev seisund. Paljud inimesed ei koge mingeid sümptomeid. Võib kuluda aastaid või isegi aastakümneid, enne kui haigus saavutab nii tõsise taseme, et sümptomid muutuvad ilmseks. Isegi siis võivad need sümptomid olla tingitud muudest probleemidest. Raske hüpertensiooni sümptomid võivad olla järgmised:

•  õhetus
• verelaigud silmades (subkonjunktivaalne hemorraagia)
• pearinglus.

Ameerika südameassotsiatsiooni andmetel ei põhjusta raske hüpertensioon vastupidi levinud arvamusele ninaverejooksu ega peavalu – välja arvatud juhul, kui keegi on hüpertensiivses kriisis.

Mis põhjustab kõrget vererõhku?

Hüpertensiooni on kahte tüüpi. Essentsiaalset hüpertensiooni nimetatakse ka primaarseks hüpertensiooniks. Seda tüüpi hüpertensioon areneb aja jooksul. Enamikul inimestel on seda tüüpi kõrge vererõhk.

Essentsiaalse hüpertensiooni tekkes mängivad tavaliselt rolli mitmed tegurid:

Geenid: mõnedel inimestel on geneetiline eelsoodumus hüpertensiooniks. See võib olla geenimutatsioonide või teie vanematelt päritud geneetiliste kõrvalekallete tõttu.

Vanus: üle 65-aastastel inimestel on suurem risk hüpertensiooni tekkeks.

Rass: mustanahalistel mittehispaanlastest inimestel on kõrgem hüpertensiooni esinemissagedus.

Elu rasvumisega: rasvumisega elamine võib põhjustada mõningaid südameprobleeme, sealhulgas hüpertensiooni.

Suur alkoholitarbimine: naistel, kes joovad tavaliselt rohkem kui ühe alkohoolse joogi päevas, ja meestel, kes joovad rohkem kui kaks jooki päevas, võib olla suurem risk hüpertensiooni tekkeks.

Väga istuv eluviis: kehvemat füüsilist vormi on seostatud hüpertensiooniga.

Diabeet ja/või metaboolne sündroom: inimestel, kellel on diagnoositud kas diabeet või metaboolne sündroom, on suurem risk hüpertensiooni tekkeks.

Suur naatriumitarbimine: igapäevase suure naatriumitarbimise (rohkem kui 1,5 g päevas) ja hüpertensiooni vahel on väike seos.

Sekundaarne hüpertensioon tekib sageli kiiresti ja võib muutuda raskemaks kui primaarne hüpertensioon. Seisundid, mis võivad põhjustada sekundaarset hüpertensiooni, on järgmised:

• neeruhaigus,
• obstruktiivne uneapnoe,
• kaasasündinud südamerikked,
• probleeme kilpnäärmega,
• ravimite kõrvaltoimed,
• ebaseaduslike uimastite tarvitamine,
• krooniline alkoholi tarbimine,
• neerupealiste probleemid,
• teatud endokriinsed kasvajad.