Iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka peaks kuuluma testimine HIV ja teiste STLI-de suhtes. Inimesed ei pea end üldiselt STLI-de poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et suhe puruneb ja leitakse uus partner. «Tihti kulgevad HIV ja teised STLI-d üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLI-de suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata,» sõnas Tervise Arengu Instituudi (TAI) uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.
HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLI-d levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.
Vähemalt korra elus peaksid kõik seksuaalselt aktiivselt inimesed end HIV suhtes testima. «HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad,» ütles Tomera. Ta lisas, et testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse või mõnesse teise STLI-sse nakatumise suhtes.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on hoolimata paranenud testimise tasemest ikkagi hinnanguliselt ligi tuhat inimest, kes ei tea oma HIV-positiivsest seisundist. «See viib hilise diagnoosimiseni, mis omakorda põhjustab hilinenud ravi, halvendab elukvaliteeti ning suurendab ravikulusid. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ning õigeaegne haiguse avastamine ja ravi aitavad säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV-tõbi ehk AIDS,» ütles Sikkut ning juhtis tähelepanu, et HIV-ravi ja ravimid on Eesti elanikele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.