TAI kutsub seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes testima

PM Tervis
Copy
HIV-i kiirtestimine
HIV-i kiirtestimine Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Esmaspäevast 27. maini toimub üleeuroopaline testimisnädal, mille eesmärk on tõsta teadlikkust HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) testimise olulisusest ning rõhutada, et testimine on loomulik ja tavapärane osa tervislikust eluviisist kõigile seksuaalselt aktiivsetele inimestele.

Iga seksuaalselt aktiivse inimese tervisekontrolli hulka peaks kuuluma testimine HIV ja teiste STLI-de suhtes. Inimesed ei pea end üldiselt STLI-de poolt ohustatuks, kuid kõigil võib elus tulla ette, et suhe puruneb ja leitakse uus partner. «Tihti kulgevad HIV ja teised STLI-d üldse ilma igasuguste haigustunnusteta, seega on püsisuhet alustades hea, kui mõlemad partnerid testivad end HIV ja teiste STLI-de suhtes. Ainult nii võib kindel olla, et teadmatusest teineteist ei nakata,» sõnas Tervise Arengu Instituudi (TAI) uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.

HIV ja teiste STLI-dega võib nakatuda igaüks – see ei ole kindla seksuaalse orientatsiooni, rahvuse või rahvastikurühma seas leviv nakkus. HIV ja teised STLI-d levivad kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, aga ka kokkupuutel nakatunud verega ning emalt lapsele raseduse ajal, sünnitusel ja rinnaga toitmisel.

Vähemalt korra elus peaksid kõik seksuaalselt aktiivselt inimesed end HIV suhtes testima. «HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon, mis ei pruugi põhjustada mingeid kaebusi. Inimesed, kes ise ei tea oma nakatumisest, on potentsiaalsed nakkusallikad,» ütles Tomera. Ta lisas, et testima peab kindlasti, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse või mõnesse teise STLI-sse nakatumise suhtes.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on hoolimata paranenud testimise tasemest ikkagi hinnanguliselt ligi tuhat inimest, kes ei tea oma HIV-positiivsest seisundist. «See viib hilise diagnoosimiseni, mis omakorda põhjustab hilinenud ravi, halvendab elukvaliteeti ning suurendab ravikulusid. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ning õigeaegne haiguse avastamine ja ravi aitavad säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV-tõbi ehk AIDS,» ütles Sikkut ning juhtis tähelepanu, et HIV-ravi ja ravimid on Eesti elanikele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

Parimat kaitset HIV jt STLI-de eest pakub kaitsevahendite kasutamine seksuaalvahekorra ajal. Tomera rõhutab, et oluline on harrastada turvaseksi ja sõnab, et mida vähem on inimesel seksuaalpartnereid, seda väiksem on võimalus nakatuda.

Turvaseksi kohta saab lähemalt lugeda TAI veebilehelt hiv.ee.

HIV testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, noorte nõustamiskeskustes, pere- ja eriarstide juures üle Eesti. Testimis- ja nõustamiskabinettides saab lisaks HIV-le lasta end testida ka B- ja C-hepatiidi ning süüfilise suhtes. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ja noorte nõustamiskeskustes on testi tegemine tasuta, ka neile, kel ravikindlustust ei ole. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee.

2023. aastal tehti 202 677 HIV-nakkuse testi ja registreeriti Eestis 183 uut HIV-nakkuse juhtu.

COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud tõid testimise languse 2020. ja 2021. aastal ja testide arv ei ole tõusnud COVID-19 pandeemia eelsele tasemele.

Märksõnad

Tagasi üles