Ameerika teadlased lõid «süstiku», millega saab alustada aju geeniteraapiat

Geeniteraapiad võivad parandada näiteks teatud liikumist takistavate haigustega inimeste käekäiku. Foto: Shutterstock

Tähtsa sammuna ajuhaiguste tõhusamate geeniteraapiate suunas on MIT ja Harvardi ülikooli Broadi instituudi teadlased välja töötanud geenide kohaletoimetamise vahendi, mis kasutab inimese enda valku, et ületada vere-ajubarjäär. Esialgu on küll katsetes kasutatud hiiri. Kuna vahend seondub hästi uuritud valkudega vere-aju barjääris, usuvad teadlased, et see toimib tõenäoliselt ka inimpatsientidel.

Geeniteraapia võiks potentsiaalselt ravida mitmeid raskeid geneetilisi ajuhaigusi, millel praegu puuduvad ravivõimalused. Kuid heakskiidetud kõige levinumad geeniteraapiate «pakendid» ja «kohaletoimetamise vahendid», adeno-assotsieerunud viirused (AAVd), ei suuda praegu siiski tõhusalt ületada vere-aju barjääri ja toimetada terapeutilist materjali sihtrakkudesse, vahendab Medical Xpress.

Ben Devermani labori teadlased Broadi instituudis on konstrueerinud esimese avalikuks tehtud AAV, mis võtab sihikule inimese valgu, et jõuda inimlaadseiks muundatud hiirte ajudesse. AAV seondub inimese transferriiniretseptoriga, mis on oluliseks osaks inimeste vere-aju barjääris.

Teadusajakirjas Science avaldatud uuringus näitas meeskond, et nende AAV – kui süstida seda hiirte vereringesse, kel geneetilise muundamisega tekkinud inimese transferriini retseptor – liikus ajju palju suuremal määral kui AAV, mida kasutatakse USA toidu- ja ravimiameti heakskiidetud kesknärvisüsteemi geeniteraapias. See jõudis ka suure osani olulistest ajurakkudest, sealhulgas neuronitest ja astrotsüütidest (tähekujulistest rakkudest, mille rolliks on muuhulgas ka verevoolu reguleerimine ajus).

Teadlased näitasid ka, et nende AAV suutis suure osani ajurakkudest toimetada GBA1 geeni koopiad, mis on seotud Gaucher' tõve, Lewy kehakeste dementsuse ja Parkinsoni tõvega. Teadlased lisasid, et nende uus AAV võiks olla parem valik närvisüsteemi häirete raviks, mis on põhjustatud ühe geeni mutatsioonist, nagu Retti sündroom või SHANK3 defitsiit; lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu GBA1-defitsiit; ja neurodegeneratiivsed haigused, nagu Huntingtoni tõbi, prioonhaigus, Friedreichi ataksia ja ühe geenivariandi tõttu tekkivad ALSi ning Parkinsoni tõve vormid. «Kuna me tulime Broadi, oleme keskendunud geeniteraapiate võimaldamisele kesknärvisüsteemi jaoks,» ütles Deverman, uuringu vanemautor. «Kui see AAV toimib inimestel nii, nagu meie hiirteuuringud näitavad, on see palju tõhusam kui praegused võimalused.»

«Nendel AAVdel on potentsiaal muuta paljude patsientide elu,» ütles Ken Chan, uuringu kaasautor ja Devermani rühma juht, kes on peaaegu kümme aastat töötanud selle nimel, et ületada takistused geenide kesknärvisüsteemi viimisel.