Puusa- või põlveliigese vahetamise operatsioonile jõuab varasemast kiiremini
/nginx/o/2024/05/23/16092870t1haad2.jpg)
Puusa- või põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi ja operatsiooni tuleb oodata kaua. Olukorra muutmiseks parandatakse raviteekonda ja korrastatakse ootejärjekorda, tänu millele jõuavad abi vajavad patsiendid puusa- või põlveliigese vahetamise operatsioonile varasemast kiiremini.
Kulunud puusa- ja põlveliigese asendamine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ootejärjekordades on ajalooliselt olnud tuhanded patsiendid artroosi eri raskusastmega. Endoproteesimise järjekordi on seni hallatud ebakorrapäraselt ja tihti vihikutes. Järjekorda panemiseks ja operatsioonile kutsumiseks puudusid kindlad nõuded, mistõttu jäid operatsoonid seni avastamata seisundite tõttu sageli ära. Üksikutest teenustest ei moodustunud terviklikku raviteekonda ehk patsiendi ravi oli killustunud ja võis katkeda, puudusid vajalikud patsienti toetavad tugiteenused (nt füsioteraapia, sotsiaaltugi jne) ning teenuseid ei planeeritud vastavalt patsiendi vajadustele. Osapoolte vahel puudus selge rollijaotus ja infovahetus ning operatsioonist taastumine sõltus raviasutustes kehtestatud korraldusest.
Seniste väljakutsete lahendamiseks loodi koostöös erialaseltside, raviasutuste ja Tervisekassaga endoproteesimist vajava inimese raviteekonna standard, et ravimeeskonna ülesanded ja vastutusala oleksid selgelt paigas ning patsient jõuaks ravile sujuvamalt ja kiiremini. 2023. aastal oleme teinud märgatava sammu edasi vanade ootejärjekordade korrastamisel ning saanud esimesed praktilised kogemused uue standardi rakendamisel.
Täielikult uuele korraldusele üleminekut on takistanud vana ootejärjekord, mistõttu on prioriteet olnud järjekorras ootavatele inimestele helistada ja uurida, kas nende seisund võimaldab opereerida, ning veenduda nende soovis operatsioonile minna. 2023. aasta jooksul võtsid asutused ühendust üle 5200 patsiendiga, kellest 61 protsenti jätkab ravi, 31 protsenti ei soovi lähiaastal operatsiooni ja on järjekorrast eemaldatud, seitse protsenti on suunatud terviseseisundi hindamiseks perearstile ja üks protsent on juba ravi saanud. Kuigi enamik patsiente on jõutud läbi helistada, jätkub järjekordade korrastamine ka sel aastal vastavalt raviasutuste võimekusele vabu operatsiooniaegu pakkuda, kuna paralleelselt tegeletakse ka uute patsientidega.
Uus standard: õige patsient õigel ajal õiges kohas
Uue standardi järgi ei suuna perearst kohe patsienti ortopeedi vastuvõtule, vaid esmalt korraldatakse valu- ja taastusravi patsiendi vaevuste vähendamiseks. Perearst jälgib muutusi patsiendi tervises ning kui patsiendi tervisemure ei lahene, konsulteerib e-konsultatsiooni kaudu ortopeediga. Ortopeed hindab, kas kõik vajalikud eeltingimused patsiendi vastuvõtule kutsumiseks on täidetud.
Ortopeedi vastuvõtul hinnatakse patsiendi kaebusi, üldist terviseseisundit ja röntgenülesvõtet. Operatsioonile suunatakse ainult need patsiendid, keda konservatiivne ehk valu- ja taastusravi ei ole aidanud ning kes vajavad kirurgilist sekkumist. Kui operatsioon on näidustatud, siis väljastatakse saatekiri ortopeediaõe vastuvõtule, kes veendub patsiendi operatsiooniks valmisolekus. Standardi kohaselt on patsiendil soovitatav käia operatsiooni eel kahel ortopeediaõe vastuvõtul, millest esimesel hinnatakse üldist terviseseisundit ja aktiveeritakse saatekirjad vajalikele analüüsidele, ning teisel tutvutakse analüüsi tulemustega. 2023. aasta tulemuste põhjal näeme, et kahe vastuvõtu võimaldamine käib enamikul raviasutustel piiratud tööjõuressursi tõttu üle jõu ning sageli tehakse esimene vastuvõtt kaugvisiidina või koondatakse vajalikud tegevused ühe visiidi sisse.
Pärast operatsiooni on uue standardi kohaselt optimaalne statsionaarsel ravil viibimise aeg kuni viis päeva. Praeguste andmete põhjal näeme, et kuigi haiglas veedetud päevade arv asutuste lõikes on märgatavalt erinev (3,9 kuni 7,3 päeva), on see asutuste üleselt keskmiselt 5,3 päeva.
Operatsioonist taastumisel on olulisel kohal ka füsioteraapia, millega tuleb parima võimaliku ravitulemuse saamiseks alustada esimesel võimalusel. Senistest tulemustest on näha, et ligi 90 protsenti patsientidest alustab füsioteraapiaga samal või järgmisel päeval pärast operatsiooni. Füsioterapeut annab patsiendile kaasa personaalse harjutuskava, mida tuleb järgida kuus nädalat.
Samuti peab patsient käima järelkontrollides, et ortopeed saaks veenduda ravi edukuses ning vajadusel patsienti nõustada ja juhendada. Järelkontrollis küsitakse uuesti patsiendi hinnangut oma tervisele, mis aitab hinnata patsiendi seisundi muutust operatsiooni järel. Esimese aasta tulemustest näeme, et teises ja kolmandas kvartalis põlve endoproteesimisel käinud patsientidest 70 protsenti käis kolm kuud pärast operatsiooni ortopeedi vastuvõtul.
Me näeme, kuidas endoproteesimise raviteekond on loonud läbipaistvust ja toonud süsteemiüleselt tähelepanu erinevatele arengukohtadele, mida saab tulevikus laiemalt üle kanda ka teiste raviteekondade parendamisse.
/nginx/o/2024/05/23/16092862t1h69ea.png)