/nginx/o/2024/05/24/16095439t1h4751.jpg)
Suuõõs on üks mitmekesisemaid elukeskkondi inimkehas. Seal leidub üle 700 teadaoleva bakteriliigi, samuti pärme, viirusi ja mõningaid algloomi. Seda kogukonda nimetatakse suu mikrobioomiks ning nagu soolestiku mikrobioom, mängivad ka suus olevad bakterid olulist rolli tervises, vahendab The Conversation.
Kõige tavalisemad terviseprobleemid, mis on põhjustatud suuõõne mikrobioomi muutustest, on hambaaugud ja igemehaigused. Kuid üha rohkem tõendeid näitab, et suuõõne mikrobioom on seotud ka paljude teiste tõsiste terviseprobleemidega, mis ilmnevad mujal kehas.
Kuna hingamisteed algavad suust ja lõppevad kopsudes, pole üllatav, et suuõõne mikrobioomi ülekasv võib viia nende mikroobide sissehingamiseni kopsudesse. See võib põhjustada nakkusi, nagu kopsupõletik, mis on eakate seas sageli surmav haigus ja mis on seotud halva suuhügieeniga. Uuringud on näidanud, et regulaarne suuhügieen ja professionaalne hambaravi hooldekodudes võivad vähendada kopsupõletiku juhtumeid kolmandiku võrra. Oluline on hoida ka proteesid ja kaped puhtana. Kehv suuhügieen on seotud ka kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja kehvema hingamisfunktsiooniga.
Üks levinumaid suuõõne mikrobioomi haigusi on krooniline igemehaigus, mis hävitab hambaid toetavaid kudesid ja luid, viies lõpuks hammaste kaotuseni. Kuid teadlasi on aastaid hämmastanud tugev seos igemehaiguste ja südamehaiguste vahel. Võimalik, et seos tuleneb ühistest riskiteguritest, nagu suitsetamine. Teised teooriad viitavad sellele, et igemehaigusi soodustavad bakterid võivad liikuda südamesse ja põhjustada seal nakkusi. On leitud, et igemehaiguse ravi vähendab põletiku taset vereringes ja parandab oluliselt arterite funktsiooni.
On leitud, et suubakterid võivad liikuda läbi mao ja soolte. 2014. aastal näitasid kaks uuringut, et soolevähi kasvajates oli rohkesti Fusobacterium'i, mida tavaliselt leidub hambakatus. Uuringud on näidanud, et Fusobacterium võib koloniseerida kasvajaid kogu seedetraktis ja halvendada keemiaravi tulemusi ning lühendada eluea pikkust.
Üks vastuolulisemaid on seos suuhügieeni ja Alzheimeri tõve vahel. Kroonilist igemehaigust on seostatud suurema kognitiivse langusega Alzheimeri tõvega inimestel. 2019. aastal leidsid teadlased, et Alzheimeri tõvega inimeste ajusid koloniseeris P. gingivalis, mis on peamine igemehaigusi põhjustav bakter.
Suuõõne mikrobioomi saab hallata ja ennetada sellega seotud haigusi. Hea suuhügieenirežiim, sealhulgas hammaste harjamine kaks korda päevas ja regulaarne hambaniidi kasutamine, aitab kontrollida hambakattu ja vähendada hambaaukude ja igemehaiguste esinemissagedust. Suitsetamisest loobumine võib oluliselt vähendada igemehaiguste tekkimise riski. Samuti on soovitatav külastada hambaarsti iga kuue kuu tagant. Kõik see mitte ainult ei paranda naeratust, vaid võib ka eluiga pikendada.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)