Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teadlased tegid miniaju ja selles on ka veresooned

Copy
Ajuhaiguste ravi takistab mõnikord see, et aju ei taha lasta kahtlasi molekule endale ligi.
Ajuhaiguste ravi takistab mõnikord see, et aju ei taha lasta kahtlasi molekule endale ligi. Foto: Shutterstock

Cincinnati lastehaigla, Mayo kliiniku ja San Diego California ülikooli teadlased on teinud märkimisväärse avastuse, mis tõotab kiirendada haiguste uurimist ja ravimite väljatöötamist. Inimese vere-ajubarjäär on väga spetsiifiline süsteem, mis reguleerib verest kesknärvisüsteemi liikuvate ainete läbipääsu. Lubadus ravida erinevaid ajuhäireid tugineb uurijate loodud oskusel valmistada aju tüvirakkudest assembloide: närvikudet ja veresooni sisaldavaid organoide.

Uuring pakub lootust paljude ajuhäirete raviks, sealhulgas insult, aju vaskulaarsed häired, ajukasvajad, Alzheimeri tõbi, Huntingtoni tõbi, Parkinson ja erinevad neurodegeneratiivsed seisundid.

USA riikliku meditsiiniraamatukogu andmetel on vere-ajubarjäär valikuliselt poolläbilaskev membraan, mis eraldab verd aju interstitsiaalvedelikust (koevedelik rakkude vahel – toim). See võimaldab ajuveresoontel reguleerida molekulide ja ioonide liikumist vereringe ja aju vahel.

Aju veresooned koosnevad lisakihist tihedalt pakitud rakkudest, mis piiravad molekulide suurust, mis liiguvad vereringest kesknärvisüsteemi.

Korralikult toimiv barjäär säilitab aju tervist, takistades kahjulike ainete sisenemist ajju, võimaldades samas olulistel toitainetel sinna jõuda. Siiski võib see barjäär takistada ka paljude potentsiaalselt kasulike ravimite jõudmist ajju. Kõnealune avastus püüab seda probleemi lahendada tüvirakkude bioinseneeria kaudu.

«Nüüd, tüviraku bioinseneeria abil, oleme loonud innovaatilise platvormi, mis põhineb inimese tüvirakkudel ja võimaldab meil uurida vere-ajubarjääri funktsiooni ja düsfunktsiooni keerulisi mehhanisme. See pakub enneolematuid võimalusi ravimite avastamiseks ja terapeutiliseks sekkumiseks,» ütles Ziyuan Guo, uuringu peamine autor.

Läbimurdeline avastus

Enamik teadlasi maailmas on püüdnud arendada aju organoide, kuid seni pole neil olnud palju edu. See on esimene kord, kui teaduskeskus on edukalt loonud aju organoidi, mis sisaldab eripärast barjäärikihti, mis asub inimese aju veresoonte seintes.

Teadlased on nimetanud selle uue mudeli «vere-ajubarjääri ehk BBB assembloidideks». See nimetus tähistabki just seda läbimurret. Protsessis ühendavad need assembloidid kahte tüüpi organoide: aju organoide (mis jäljendavad inimese ajukude) ja veresoonte organoide (mis jäljendavad vaskulaarseid struktuure).

Tagasi üles