VÄRSKE UURING ⟩ Iidsete viiruste jäljed inimeses põhjustavad siiani raskeid ajuhaigusi

Iidsed viirused on jäänud meiega. Foto: Shutterstock

Londoni King’s College teadlaste juhitud uurimuses ilmnes, et tuhanded DNA järjestused, mis pärinevad muistsetest viirusinfektsioonidest, avalduvad ajus ja mõned neist aitavad kaasa vaimsete häirete, näiteks skisofreenia, bipolaarse häire ja depressiooni tekkele.

Uurimus, mis avaldati ajakirjas Nature Communications, oli osaliselt rahastatud Suurbritannia riikliku tervishoiu- ja hooldusuuringute instituudi (NIHR) Maudsley biomeditsiiniliste uuringute keskuse ning USA riikliku tervishoiuinstituudi (NIH) poolt.

Umbes kaheksa protsenti meie genoomist koosneb järjestustest, mida nimetatakse inimese endogeenseteks retroviirusteks (HERV-id). Need on niiöelda jäljed muistsetest viirusinfektsioonidest, mis toimusid sadu tuhandeid aastaid tagasi. Kuni hiljutise ajani arvati, et need «fossiilviirused» on lihtsalt rämps-DNA, millel ei ole kehas olulist funktsiooni. Kuid tänu genoomika edusammudele on teadlased nüüd avastanud, kus need fossiilviirused täpselt DNA-s asuvad, mis võimaldab meil paremini mõista, millal need avalduvad ja millised funktsioonid neil võivad olla.

Uus uurimus tugineb neile edusammudele ja on esimene, mis näitab, et kindel komplekt HERV-e, mis avalduvad inimese ajus, aitavad kaasa vaimsete häirete tekkele.

Uuringu kaasvanemautor ja Londoni King’s College psühhiaatria, psühholoogia ja neuroteaduste instituudi (IoPPN) vanemlektor dr Timothy Powell ütles: «See uuring kasutab uudset lähenemisviisi, et hinnata, kuidas geneetiline vastuvõtlikkus vaimsetele häiretele on seotud kaasaegse inimese genoomis olevate muistsete viirusjärjestuste avaldumisega. Meie tulemused viitavad sellele, et need viirusjärjestused mängivad inimajus tõenäoliselt olulisemat rolli, kui algselt arvati, kusjuures teatud HERV-ide avaldumisprofiilid on seotud suurenenud vastuvõtlikkusega mõnedele vaimsetele häiretele.»

Uuringus analüüsiti andmeid varasematest suurtest geneetilistest uuringutest, mis hõlmasid kümneid tuhandeid inimesi, nii vaimse tervise probleemidega kui ka ilma, samuti 800 inimese lahkamisel saadud ajuandmeid, et uurida, kuidas vaimsete häiretega seotud DNA variatsioonid mõjutavad HERV-ide avaldumist.

Kuigi enamik vaimsete häiretega seotud geneetilistest riskivariantidest tulnes geenidest, millel on hästi teadaolevad bioloogilised funktsioonid, leidsid teadlased, et mõned geneetilised riskivariandid mõjutasid HERV-ide avaldumist. Teadlased teatasid viiest tugevast HERV-ide avaldumissignatuurist, mis on seotud vaimsete häiretega, sealhulgas kahest skisofreeniaga seotud HERV-ist, ühest, mis on seotud nii bipolaarse häire kui ka skisofreeniaga, ja ühest, mis on seotud depressiooniriskiga.

Uuringu esimene autor ja King’s College Londoni IoPPN-i teadur dr Rodrigo Duarte ütles: «Me teame, et vaimsetel häiretel on märkimisväärne geneetiline komponent, kus paljud genoomi osad suurendavad järk-järgult vastuvõtlikkust. Oma uuringus saime uurida genoomi osi, mis vastavad HERV-idele, mis viis viie vaimsete häiretega seotud järjestuse tuvastamiseni. Kuigi pole veel selge, kuidas need HERV-id mõjutavad ajurakke, et suurendada riski, viitavad meie leiud sellele, et nende avaldumisregulatsioon on oluline ajufunktsiooni jaoks.»

Uuringu kaasvanemautor ja USA Northwell Healthi Feinsteini meditsiiniuuringute instituudi teadlane dr Douglas Nixon ütles: «Edasised uuringud on vajalikud, et mõista enamiku HERV-ide täpset funktsiooni, sealhulgas neid, mis meie uuringus tuvastati. Me arvame, et parem arusaam neist muistsetest viirustest ja vaimsete häiretega seotud tuntud geenidest võib oluliselt edasi viia vaimse tervise uurimist ja viia uute viisideni nende seisundite raviks või diagnoosimiseks.»

Allikas: Eurekalert