Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Mida peab sööma selleks, et taastada ajurakke?

Copy
Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, mille puhul on üldjuhul tegemist haiguse kiire progresseerumisega.
Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, mille puhul on üldjuhul tegemist haiguse kiire progresseerumisega. Foto: Shutterstock

Teadlased on leidnud, et toiduainetes, nagu granaatõunad, maasikad ja kreeka pähklid, leiduv aine urolitiin A võib aidata võidelda Alzheimeri tõve vastu. See aitab eemaldada ajust kahjustatud rakke, mis pakub lootust uuele ja looduslikule ravimeetodile neurodegeneratiivsete haiguste vastu võitlemiseks. 

Teadlased on avastanud, et toiduainetes, nagu granaatõunad, maasikad ja kreeka pähklid, leiduv aine urolitiin A on suutnud taastada võime tuvastada ja eemaldada kahjustatud rakke Alzheimeri tõve hiiremudelites.

Sama teadlaste rühm on varem leidnud, et ka B3-vitamiini vorm nikotiinamiid-ribosiid (NR) aitab eemaldada kahjustatud mitokondreid ajust. 

Kui need aju «puhastussüsteemid» lakkavad töötamast, hakkab rämps kuhjuma, luues pinnase neurodegeneratiivsetele haigustele, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi.

Kopenhaageni ülikooli biokeemik Vilhelm Bohr selgitab, et paljud neurodegeneratiivsete haigustega patsiendid kogevad mitokondriaalset düsfunktsiooni ehk mitofaagiat, mis tähendab, et aju ei suuda nõrku mitokondreid eemaldada, mis hakkavad kogunema, mõjutades aju funktsiooni.

Urolitiin A ravi mõjutab ka immuunvastuseid ja muid Alzheimeri tõvele spetsiifilisi füsioloogilisi radu. 

Looduslike ainete kasutamise eelis on väiksem kõrvaltoimete risk. Mitmed uuringud näitavad, et nendelaadsetel toidulisanditel pole tõsiseid kõrvaltoimeid. Meie teadmised urolitiin Ast on piiratud, kuid kliinilised uuringud on olnud efektiivsed lihashaiguste korral ning nüüd tuleb uurida Alzheimeri tõbe.

Kuna tulemused põhinevad hiirtel, ei saa me olla kindlad, et urolitiin A-l on samad mõjud inimaju puhul, kuni kliinilised uuringud kinnitavad seda. Samuti ei saa järeldada, et granaatõunaseemnete ja maasikate söömine avaldab märkimisväärset mõju kognitiivsele tervisele. Kuid teadlased on piisavalt kindlad, et jätkata uurimistööd. 

Kuigi uuring viidi läbi hiiremudelitel, on väljavaated positiivsed. Täpse annuse kohta ei saa veel midagi kindlat öelda, kuid arvatavasti on see rohkem kui üks granaatõun päevas. Kuigi urolitiin on juba praegu vitamiinidena saadaval, püütakse praegu leida selle õige annus. 

Tagasi üles