Päästekorraldaja väärt kogemus: kuidas raskustes rahu säilitada ja lahendusi leida

Päästekorraldaja töö võib olla väga pingeline ning äärmiselt oluline on teada, kuidas kriisisituatsioonis rahu säilitada. Foto: Erakogu

Päästekorraldajana on minu roll vastata 112 kõnedele ja olla abiks inimestele nende elu kõige kriitilisematel hetkedel. See töö võib olla väga pingeline ning äärmiselt oluline on teada, kuidas kriisisituatsioonis rahu säilitada ja oma vaimset tervist hoida. Siin on mõned mõtted, mis on mind aidanud ja loodetavasti aitavad ka teisi.

Elu rasketel hetkedel on oluline rääkida mitte ainult füüsilisest tervisest, vaid ka vaimsest tervisest. Tegelikult tuleb vaimset tervist lugeda füüsilisest tervisest olulisemakski, sest inimesi kandev jõud ja energia tulevad eelkõige meie enda seest. Sageli öeldakse, et «kõik on meie peas kinni,» ehk et meie suhtumine ümbritsevasse määrab selle, kuidas me teatud olukordade või iseendaga toime tuleme.

Olen enda jaoks seadnud paika mõned positsioonid, millelt olukordi vaadelda. Halb positsioon on väga madal, nii-öelda «augus»; hea positsioon on aga kõrgel nagu «vaateplatvormil».

Esimesel juhul on inimene sattunud peale ebameeldivaid juhtumisi emotsionaalsesse madalseisu ja sellest august ei paista kuigi kaugele, seega kõikvõimalikud lahendused jäävad mudaste servade varju. Mida rohkem seal augus halada ja tammuda, seda mudasemaks ja sügavamaks see läheb, ja seda vähem me välja näeme. Lihtne on öelda, et lõpeta muretsemine ja rabelemine, siis muda kuivab ära ja saad augu servalt välja piiluda, kas leidub mõni oksake, millest kinni haarata. Seda teha on aga keeruline.

Esimene samm sel teel on rahu taastamine – alles seejärel on võimalik neutraalselt olukorda analüüsida. Igasugune lahenduse leidmine algab rahulikust olukorra kirjeldusest: kus ma olen, mida ma näen, mis oli ja mis võiks olla, mida ma tegelikult tunnen ja miks. Peaksime alati tahtma püsida sellel vaatleval positsioonil, mis võimaldab olukorda rahulikult analüüsida. Oluline on mõista, et madal enesehinnang («mina olen süüdi, mina tegin midagi valesti») ja tugevad emotsioonid takistavad meie rahulikku analüüsi ning suruvad meid tagasi emotsionaalsesse auku.

Üks viis vältida emotsionaalsesse auku vajumist on võtta aeg maha. On ju teada rahvatarkus, et ühtegi putru ei saa süüa nii kuumalt kui seda keedetakse. Mõnikord oleme teinud asju valesti, mõnikord vaid osaliselt valesti… ja mõnikord on keegi teine teinud valesti. Et kuidagigi aru saada, mis toimub ja mis toimuma hakkab, on vaja aega. Aega rahunemiseks, aega analüüsimiseks, aega vaatlemiseks, aega mõistmiseks, mõtlemiseks, konsulteerimiseks ja järelduste tegemiseks.

Inimesed kipuvad ajanappuses rabistama. Rabistades tehakse kiired järeldused, mõistetakse end süüdi, mõistetakse teisi süüdi, kaotatakse perspektiiv ja visioon kaugemale hetkeprobleemist, kaotatakse võimalus näha lahendusi, ja sellega koos ka meelerahu ja rõõm!

Järgnevalt toon välja enda sammud emotsionaalse tasakaalu taastamiseks pärast rasket olukorda:

1. Võta aeg maha, puhka, pane juhtunu kirja – las puder jahtub.

2. Pea endaga aru: mis juhtus, mida mina tegin, mida teised tegid, mis millest tulenes ja mis oli mille eelduseks. Mida ma praegu tunnen ning kas ma oleksin saanud reageerida/olla/teha teisiti?

3. Kas tegelikult on juhtunud midagi katastroofilist või on lihtsalt minu emotsioonid hetkel draamat korraldamas? Kas keegi/miski on saanud kannatada peale minu isikliku uhkuse? Kas neid inimesi saaks aidata?

4. Kas ma saan teha endaga rahu, kui ma eksisin? Kas saan sellest õppida ja panna asjale punkti? Mida ma pean tegema, et juhtunu ei jääks mind kummitama ja närima?

5. Kui probleem ei lahene, kas mul on võimalik seda ignoreerida? Mitte igas asjas ei pea me osalema. Mõtleme sellele nii: talvel sajab lund ja on külm, me läheme läbi tuisu, on väga ebameeldiv, aga tulles tuppa, me ei võta tuisku endaga kaasa. Las tuisk jääb õue, meie läheme sellest läbi ja soojendame ennast ahju serval üles.

6. Kui probleem on lahendamatu, eemaldu sellest mentaalselt – sina ise ei ole see probleem, sina oled isiksus, kelle eluvoolu sees on see probleem. Mõtle ja tee midagi muud – katkise pange kõrval ei pea iga päev nutma. Vaata probleemile hiljem tagasi kaugemalt. Kas probleem läks väiksemaks? Kas selle probleemiga on vaja üldse tegeleda? Kui ma midagi muuta ei saa, siis äkki ma ei raiskaks oma energiat mõttetu vaimse võitlusega, vaid ootaks paremat ilma? Iga periood lõpeb ükskord. Mõnikord on loobumisvõit ka võit sinu enda heaolu jaoks.

7. Kui kõik on halvasti, siis üks asi on alati hästi – sina ise. Sina oled enda sõber ja see on kõige parem asi maailmas. Mine iseendaga koos puhkeruumi, kuula lõõgastavat muusikat, söö jäätist või mine kinno, maga üks peatäis ja ütle endale häid sõnu– ka raskel ajal võib võtta aega, et elu nautida!

Kui päästekorraldaja amet pakub rohkem huvi siis vastuvõtt päästekorraldaja erialale on avatud kuni 1. juulini. Eriala ja vastuvõtutingimustega saab tutvuda Sisekaitseakadeemia koduleheküljel: https://www.sisekaitse.ee/et/vastuv6tt_p22stekorraldaja