PROFESSOR SOOVITAB ⟩ Depressioonist ja ärevusest aitavad vabaned viis harjumust

Depressiooni ja ärevust aitavad hoida eemal sotsiaalsed suhted ja enese jaoks tähendusrikkad ettevõtmised. Foto: Shutterstock

Professor Nick Titovi professionaalne eesmärk on muuta ennast üleliigseks. Macquarie ülikooli psühholoogiaprofessorina ja ülikooli digitaalse vaimse tervise teenuse MindSpot juhina soovib ta aidata inimestel, kellel on kerge kuni mõõdukas ärevus ja depressioon, mõista, mida nad saavad iga päev oma vaimse tervise heaks teha.

Selle eesmärgi osana töötas professor Titov koos oma meeskonnaga välja programmi nimega «The Big 5» ehk suur viisik, mis julgustab harrastama tegevusi viiest laiast kategooriast, mis on tugevalt seotud hea vaimse tervisega, vahendab Medical Xpress.

Igaühe suure viisiku tegevused on erinevad, kuid Austraalias ja Kanadas läbiviidud suuremahulised uuringud näitasid, et inimesed, kellel on tervislikud mõttemustrid, kes planeerivad tulevikku, osalevad tähenduslikes tegevustes, omavad tervislikke rutiine ja suhtlevad sõprade ja perega vähemalt neli korda nädalas, on vaimselt tervemad kui need, kes seda ei tee.

Mõtteviis on üks suurimaid vaimse tervise prognoosijaid. Positiivne lähenemine hõlmab realistlikku mõtteviisi endast, maailmast ja tulevikust ning enese austamist, eriti rasketes olukordades.

Tervislikud rutiinid võivad hõlmata tervisliku söögi valmistamist ja söömist, regulaarset magamaminekuaega ja treeningut. Tähenduslikud tegevused annavad meile saavutustunde, rahulolu või rõõmu.

Uuringud, kus osales üle 20 000 inimese, näitasid järjepidevat mustrit: mida rohkem tehakse suure viisiku tegevusi, seda parem on enesetunne; mida vähem, seda halvem.

Uuringutulemused avaldati ajakirjas Behavior Research and Therapy.

Psühholoogiateaduses ei ole senini loodud tugevat mudelit, mis prognoosiks mitte ainult häiretest taastumist, vaid ka nende halvenemist. Selleks et ennetada vaimse tervise häireid, on vaja teada nende põhjusi ja mehhanisme. Seetõttu otsustas Titov paluda vaimselt tervetel inimestel loobuda või piirata tegevusi, mis on nende vaimsele tervisele head.

Uuring hõlmas algselt 26 vaimselt tervet inimest, kes pidid süsteemselt piirama endale olulisi tegevusi neljaks nädalaks. Osalejate heaolu jälgiti regulaarselt telefonikõnede ja iganädalaste enesehindamiste abil, mis mõõtsid depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning oluliste tegevuste sagedust.

Tulemused olid nii silmapaistvad, et osalejate arvu vähendati 12-le ja katse kestust kahe nädalani. Nendel, kes piirasid endale olulisi tegevusi vähemalt 25 protsendi võrra, ilmnes suur langus vaimses heaolus. Kõik osalejad teatasid, et nad on raskustes.

Taastumisfaasis juhendati osalejaid naasma oma tavapäraste rahulolu toovate suure viisiku tegevuste juurde, mida toetasid regulaarsed SMS-meeldetuletused. Vaimse tervise paranemine ilmnes kohe, kuid mõnel võttis rohkem aega, et jõuda tagasi algtasemele.