Vaata järele, kui ohutud on Eesti supluskohad

Pirita rand. Foto: Sander Ilvest

Täna avaldatud suplusvee aruande põhjal vastas enamik Euroopa supluskohtadest 2023. aastal Euroopa Liidu kõige rangematele suplusvee kvaliteedistandarditele. See moodustab 85,4 protsenti ELi populaarsetest supluskohtadest. 96 protsenti kõigist ametlikest suplusveekogudest ELis vastas kvaliteedi miinimumnõuetele, kusjuures vaid 1,5 protsenti oli hinnatud halvaks.

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius: «Halva kvaliteediga suplusvees ujumine ei kujuta endast üksnes ohtu tervisele, vaid vähendab ka inimeste usaldust. Kuna valdav osa Euroopa supluskohtadest on saavutanud väga hea kvaliteedi, võivad eurooplased sel suvel rahuliku südamega veerõõme nautida. Oleme kindlalt pühendunud veekvaliteedi parandamisele ja püüdleme pidevalt kõrgema kaitsetaseme poole. See on eluliselt tähtis nii meie inimeste tervise kui ka keskkonnakaitse seisukohast ning tagab Euroopale üleilmse juhtpositsiooni veekvaliteedi ja keskkonnajuhtimise valdkonnas.»

Eesti suplusvetest on väga hea või hea veekvaliteediga 89,2 protsenti hinnatud veekogudest. Täpsemad andmed Eesti supluskohtade veekvaliteedi kohta on kättesaadaval terviseameti avalike andmete portaalis.

Alates suplusvee direktiivi vastuvõtmisest 2006. aastal on halva veekvaliteediga suplusvee osakaal Euroopas vähenenud ja jäänud alates 2015. aastast stabiilseks. Suplusvees ujumisega kaasnevad terviseriskid on aga endiselt olemas, kuna 2023. aastal oli 321 ELi supluskohas vee kvaliteet halb.