/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/04/12/15999455t1h9ee5.jpg)
Diabeedi esinemissagedus on meestel ja naistel ühesugune. Vastakad on andmed diabeedi tüsistuste esinemissageduse sooliste erinevuste kohta, kirjutab Eesti Arst.
Uuring selgitas välja, milline sugu on rohkem ohustatud diabeedi tüsistustest
Austraalia ülikoolide koostöös valminud retrospektiivses kohortuuringus analüüsiti diabeedi makro- ja mikrovaskulaarsete tüsistuste esinemissagedust võrdlevalt meestel ja naistel.
Analüüsiti 25 713 diabeedihaige haiguslugude andmeid, vaaatlusalused olid 45-aastased või vanemad ja 57 protsenti neist olid mehed. Vaadeldud tüsistusjuhtude arv 1000 isik-aasta kohta oli järgmine: kardiovaskulaarsed tüsistused 37, diabeetiline retinopaatia 52, alajäseme perifeersete arterite haigus 21, diabeetiline nefropaatia 32 juhtu. Võrreldes naistega oli meestel vaadeldud tüsistuste risk suurem: kardiovaskulaarsete tüsistuste risk 51 protsent, retinopaatia risk 14 protsent, alajäseme perifeersete arterite haiguse risk 47 protsent ning nefropaatia risk 55 protsent. Samuti kujunesid diabeedi vaskulaarsed tüsistused meestel võrreldes naistega varem. Diabeedi põdemise esimese 10 aasta järel oli meestel naistega võrreldes vaadeldud tüsistuste risk 1,4 korda suurem.
Diabeedi tüsistuste kujunemise sooliste erinevuste põhjused ei ole selged. Üheks võimalikuks selgituseks võiks olla erinev rasvkoe paiknemine meestel ja naistel. On leitud, et meestele iseloomulikuma abdominaalse rasvumise korral suureneb insuliiniresistentsus ja meestel kujuneb diabeet sagedasti väiksema kehamassiindeksi korral kui naistel.