TAI: perearstide ravida olevate patsientide hulk kasvas aastaga

Stetoskoop Foto: Valgamaalane

Tervise Arnegu Instituudi andmetel oli ühe perearsti ravida eelmisel aastal keskmiselt 17 inimest rohkem kui aasta varem.

TAI andmebaasis avaldatud Eesti tervishoiutöötajate 2023. aasta andmete kohaselt töötas eelmisel aasta novembri seisuga tervishoiutöötajaid ja –spetsialiste Eestis kokku 27 095. Nende arv suurenes võrreldes 2022. aastaga kolm protsenti.

Töötavate tervishoiutöötajate koguarv on kümne aastaga ehk aastatel 2013–2023 kasvanud keskmiselt 2,2 protsenti aastas.

Arste oli eelmisel aastal 4772 ja nende kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,8. Võrreldes 2022. aastaga suurenes arstide arv kaks protsenti. Arstide keskmine vanus, mis on 51 aastat, ei ole kümne aasta jooksul muutunud.

Õdesid oli 2,5 protsenti rohkem kui aasta varem – 9103. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde, kümme aastat tagasi 1,7. Õdede kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 2,1. Õdede keskmiseks vanuseks oli 46 aastat, kümne aasta jooksul suurenes õdede vanus ühe aasta võrra.

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2023. aastal 3,5 arsti ja 6,6 õde. Võrdluseks Euroopa Liidu riikide keskmised arvud 2020. aastal: tuhande elaniku kohta oli neli arsti ja 8,3 õde. Arstide arvult tuhande elaniku kohta on Eesti olnud aastaid Euroopa Liidu keskmiste seas, õdede sama näitaja jääb EL-i keskmisele alla.

Eelmisel aastal töötas Eestis 939 perearsti, ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1464 inimest ehk 17 inimest rohkem kui aasta varem. Perearstide arv vähenes aastaga 0,5 protsenti. Kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,4. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat, kümme aastat tagasi 54 aastat.

Pensioniealiste perearstide ja vähemal määral ka kõikide vanemaealiste arstide osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,6 protsendipunkti aastas. 29 protsenti perearstidest olid 65-aastased või vanemad, aasta varem oli see näitaja 27 protsenti.

2023. aastal töötas Eestis 1631 pereõde ja nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt 4,7 protsenti aastas, viimase aastaga 1,7 protsenti. Pensioniealiste pereõdede osatähtsus oli üheksa protsenti, aasta varem oli seitse protsenti. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde, mis on aasta-aastalt rohkem.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas täiskoormusega 47 protsenti arstidest, kolmandik töötas sellest väiksema ja viiendik suurema koormusega. Suurem osa õdedest ehk 60 protsenti töötas täiskoormusega, 13 protsenti aga sellest suurema koormusega. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud täiskoormusega töötavate arstide ja õdede arv, kuid suurenenud nii sellest väiksema kui ka suurema koormusega töötavate arstide ja õdede arv.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1407 hambaarsti ja 1287 hambaraviõde ning nende arv suurenes viimase aastaga vastavalt 2,3 ja 5,3 protsenti. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ja hambaraviõdedel 45 aastat.