Solarises saab kogeda hulgiskleroosiga seotud argiseid väljakutseid

PM Tervis
Copy
Hulgiskleroos on haigus, mille tekkimise põhjused on suuresti tuvastamata.
Hulgiskleroos on haigus, mille tekkimise põhjused on suuresti tuvastamata. Foto: Shutterstock

Täna, 30. mail tähistatakse rahvusvahelist sclerosis multiplex´i (SM) päeva. Illustreerimaks haigusega seotud argiseid kogemusi on täna Solarise keskuse aatriumisse üles seatud simulatsioonid, mis aitavad tunnetada tervetel inimestel, kui palju raskusi võib sclerosis multiplex´i diagnoosiga inimestele valmistada igapäevaelu.

Liikumisraskuste kogemiseks saab katsetada, kuidas on kahekiloste jalanõudega äärekivi ületada, paksude kummikinnastega nööpe kinni panna ning purjusprillidega tee sisse suhkrut segada.

Tänavuse Sclerosis Multiplex ehk hulgiskleroosi päeva põhisõnum on «Minu SM diagnoos» ehk haiguse varajane diagnoosimine ja efektiivne ravi. Kuna tegemist on kõige sagedasema noori inimesi tabava kesknärvisüsteemi haigusega, mis adekvaatse ravita kahandab patsientide elukvaliteeti, töövõimet, võimekust elada aktiivset elu ja päädib sageli puudega, on selle õigeaegne avastamine ja tulemusliku raviga alustamine ülioluline.

Eesti Sclerosis Multiplexi ühingute liidu (ESMÜL) juhatuse liige Maiu Maasi, kes sai haiguse diagnoosi kõigest 24-aastasena, tõdeb, et kuigi igapäevaselt on hulgiskleroosiga toimetulek keeruline ja ilma kõrvalise abita naine hakkama ei saa, aitab head vormi säilitada positiivne ellusuhtumine. «SM-iga inimesed on tegelikult üliinimesed – nad lihtsalt peavad füüsiliselt pingutama tervetest inimestest palju rohkem, et olla teistega natukenegi võrdsed ja mitte tunda valusid ning hoida end liikuvana,» tõdes ta.

Sclerosis multiplex ei ole tänases ühiskonnas nii levinud, et inimesed ise tunnistaksid, et neil on hulgiskleroosi diagnoos, kuid tegelikult ei ole tegemist haruldase haigusega. Tegemist on täiesti tavaliste inimestega, kelle igapäevane toimetulek on sageli haigusest tulenevalt häiritud, mistõttu on oluline nendesse suhtuda lahkelt ja sõbralikult ning vajadusel neile tänaval abikäsi ulatada.

Neuroloog dr Katrin Gross-Paju lisab, et kaasajal on sclerosis multiplex’i ravi väga efektiivne ning palju on ka neid inimesi, kes aastaid pärast diagnoosimist tunnevad ennast hästi, käivad tööl ja elavad tavalist elu.

Eesti kuulub SM-i kõrgeima haigestumisega piirkonda, edastades seejuures ka naaberriike Lätit ja Leedut. Multiple Sclerosis International Federation andmetel põeb Eestis iga 100 000 inimese kohta haigust 113 inimest ning kõige sagedamini haigestuvad parimas tööeas inimesed vanuses 20-40 eluaastat. Kuna keskmise Eesti elanikkonnaga võrreldes esineb SM-iga patsientidel puuet üle kuue korra sagedamini, on oluline haigusele kiiresti jaole saada ja esimesi sümptomeid võimalikult varakult märgata.

Solarise keskuse aatriumis saab SM-iga kaasnevate häirete simulatsioonidega tutvuda 30. mail kell 16-18. Samuti on keskuses kohal ESMÜL-i esindajad, kes jagavad oma kogemusi haigusega toimetulekust ja diagnoosi saamisest.

Rohkem infot sclerosis multiplex´i kohta leiab siit.

Tagasi üles