Praegused ravimeetodid, mis on suures osas suunatud konkreetsele terapeutilisele sihtmärgile, 2A tüüpi serotoniini retseptorile, ei võimalda selektiivset toimet patsiendi kogetud sümptomitele, põhjustades kõrvaltoimeid ja muu hulgas metaboolseid või motoorseid probleeme, mis tihtipeale põhjustavad ravist loobumist.
Sellega seoses on uuring tuvastanud teatud G-valke, mis mängivad olulist rolli skisofreenia rakuvastuste moduleerimisel. Täpsemalt näidati, et kahte tüüpi neid valke võimaldavad selle häire peamisi sümptomeid moduleerida.
Uuringut juhtis haigla del Mari meditsiiniuuringute instituut koostöös Baskimaa ülikooli neuropsühhofarmakoloogia rühma (UPV/EHU) ja vaimse tervise keskuse CIBER (CIBERSAM) teadlastega.
Dr Jana Selent, üks uuringu peamisi autoreid ütleb: «Need valgud on ühendatud sama retseptoriga, kuid nad ei toimi ühtemoodi, põhjustades rakkudes mitmekesiseid reaktsioone, mis annab meile väga väärtuslikku teavet tulevaste uuringute jaoks, mis võimaldab arendada skisofreenia raviks mõeldud ravimeid personaalselt, vastavalt iga patsiendi sümptomitele.»
Nendele järeldustele jõudmiseks pidid teadlased läbi viima keerukaid uuringuid. Lähtepunktiks oli erinevate olemasolevate molekulide valimine, et analüüsida molekulaarsel tasandil ja aatomitasandi simulatsioonide kaudu nende võimet suhelda 2.A tüüpi serotoniini retseptoriga. See võimaldas valida neli ühendit, mida uuriti esimest korda rakkudes, kus tõestati, et retseptoriga sidumisel käivitasid need vastused erinevat tüüpi G-valkudes, kirjutab Medical Xpress.
Nendes uuringutes täheldati, et «ühenditel oli G-valkude suhtes väga erinev aktiivsus: mõned aktiveerisid neid, kuid teised deaktiveerisid,» selgitab dr Patricia Robledo.