/nginx/o/2011/12/05/864444t1h7423.jpg)
Terviseameti andmeil pole kollatõve levik Eestis veel päriselt peatunud, küll aga on haigestumine A-viirushepatiiti nii Viljandimaal kui ka kogu Eestis käesoleval aastal oluliselt vähenenud.
Kollatõve levik pole veel siiani peatunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aasta esimeses kvartalis kinnitati 29 A-viirushepatiiti haigestumist, neist Viljandimaal 23, Raplamaal ja Tallinnas kaks ning Jõgeva- ja Järvamaal üks juht. Raplamaa haigestumised ei olnud seotud Viljandimaalt alguse saanud haiguspuhanguga.
Viljandis põhjustas mõnevõrra suurema haigestumise üks koolisisene levik, mille käigus said nakkuse kuus õpilast ja üks täiskasvanu. Kooli jõudis kollatõbi õpilase kaudu, kes haigestus möödunud aasta lõpus oma peres.
Kuna kollatõvel on pikk peiteperiood (kuni 50 päeva), siis võib nn sabasid ilmneda veel mitme kuu vältel. Koolis, kus puhang aset leidis, tõhustati vajalikke kollatõve ennetus- ja tõrjemeetmeid, kooli õpetajad ja abitöölised vaktsineeriti, kooliarst jälgib igapäevaselt kohapealset olukorda.
2011. aastal registreeriti Eestis 154 A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Maakonniti oli kõige enam haigestumisi Viljandimaal – 116, Tallinnas – 15, Raplamaal – 7, Pärnumaal – 8, Harjumaal – 4, Lääne-Virumaal – 2, Tartu- ja Valgamaal üks haigusjuht.
Möödunud aastal vaktsineeriti Viljandimaal A-viirushepatiidi vastu 1951 inimest, nendest puhangu ajal 1935. Eestis kokku vaktsineeris end A-viirushepatiidi vastu 2011. aastal 7085 inimest, revaktsineerimise tegid 693 inimest.
Kollatõve leviku tõkestamiseks soovitab terviseamet jätkuvalt pöörata kõrgendatud tähelepanu isiklike hügieenireeglite täitmisele. Kõige tõhusam viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine.