Multidistsiplinaarne uurimisrühm leidis, et melanoomirakkudel on rohkem DNA kahjustusi ja vähem antioksüdantseid kaitsemehhanisme võrreldes normaalsete naharakkudega, vahendab Medical Xpress. Kui melanoomirakke töödeldi vesinikperoksiidi ja C-vitamiiniga, ilmnes neis veelgi rohkem DNA kahjustusi ja esines suurem rakkude suremus. Samal ajal olid normaalsed rakud kaitstud. Lisaks näitas uuring, et C-vitamiin suurendas olemasoleva melanoomiravimi (elesclomol) tõhusust.
Cooke ütles, et C-vitamiini mõju DNA-le ja naharakkudele on uuritud juba pikka aega, mis suunas neid ka selle uuringuni.
«Me oleme uurinud antioksüdantide mõju alates 1990. aastatest ja oleme olnud lummatud C-vitamiini võimest toimida nii prooksüdandina (põhjustades DNA kahjustusi) kui ka antioksüdandina (ennetades DNA kahjustusi), samuti selle näilisest võimest aidata moduleerida DNA parandamist. See, koos meie pikaajalise huviga nahabioloogia ja päikesekiirguse vastu, mis ulatub samuti 1990. aastatesse, viis meid praeguse uuringuni,» selgitas Cooke.
«Uuringu tulemused näitavad, et melanoomirakkudel on kõrgem DNA kahjustuste tase kui keratinotsüütidel (epidermise peamine rakutüüp). Me avastasime, et need kahjustused on proportsionaalsed melaniini hulgaga melanotsüütides – mida rohkem melaniini, seda rohkem kahjustusi,» lisas ta. «See ilmneb rakkudes, mis pole isegi päikesevalgusega kokku puutunud, mis viitab, et melaniin rakkudes võib põhjustada kahjustusi melanoomirakkudes.»
Kaitsvate antioksüdantide tase oli vähirakkudes kahjustuste ulatusega pöördvõrdeline. Kõike arvesse võttes tuldi idee peale, kuidas saaks olukorda ära kasutada, et tappa selektiivselt melanoomirakke.
Cooke tunnistab, et täiendavad kliinilised uuringud ja katsed aitaksid nende tulemusi kinnitada ja nii liiguksid nad edasi askorbaadi lisamise suunas ravisse.