Lapsevanemale: kuidas rääkida teismelisega e-sigarettidest?

, TAI vaimse tervise edendamise osakonna projektijuht
Copy
Mõistlik on kõigepealt võtta hetk iseendale, mõelda rahulikult läbi, kuidas lapsega rääkida ja alles siis uurida lapse põhjendusi ja temaga arutleda.
Mõistlik on kõigepealt võtta hetk iseendale, mõelda rahulikult läbi, kuidas lapsega rääkida ja alles siis uurida lapse põhjendusi ja temaga arutleda. Foto: Shutterstock

E-sigarettide levik Eesti noorte seas teeb lapsevanemad murelikuks – mida siis ikkagi teha ja kuidas rääkida teismelisega, kes vanema manitsevast loengust huvitatud ei ole. Soovitusi jagab Tervise Arengu Instituudi (TAI) vaimse tervise edendamise osakonna projektijuht Agne Kivisaar.

Kui 11-aastaste seas on Eestis e-sigaretti proovinud iga kümnes, siis 15. eluaastaks on seda proovinud juba peaaegu pooled õpilastest, nagu näitab Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. Seega on parim aeg uimastite tarvitamise ennetamisega tegeleda juba eelkoolieas ja esimestes klassides. Päevakajalisemaks muutub aga teema pärast algkooli, mil tubaka- ja nikotiinitoodete proovimise tõenäosus suureneb. Kuidas peaks vanem oma varateismelisega e-sigareti teemadel suhtlema?

Kasuta vestlusteks õigeid hetki

Tasub meeles pidada, et eesmärk on lapsega vestelda, mitte pidada loengut. Seetõttu tuleb olla kannatlik ja valmis last kuulama. Eesmärgiks ei peaks võtma üht maailmamuutvat vestlust – lapsega peaks aktiivselt suhtlema kõikide lapse igapäevaelu ja toimetusi puudutavatel teemadel, sealhulgas vestlema ka suitsetamisest. Näiteks võib tänaval kedagi e-sigaretti suitsetamas nähes, veibipoest möödudes või e-sigareti reklaami silmates küsida, mida laps sellest arvab ja miks tema arvates osa noori suitsetab, milliseid tagajärgi see tekitab jne.

Mõistetavalt on keeruline leida teismelise jaoks kõnekaid argumente tubakatoodete vältimiseks, kuna seda arenguetappi iseloomustab elamustejanu ja suurenev huvi kõike ise proovida ja kogeda. Oht surra 10–20 aastat varem ei oma teismelise jaoks enamasti tähendust, sest tema jaoks on nii 50- kui ka 80-aastased ühtmoodi vanad. Märksa kõnekam võib noore puhul olla selgitamine, kuidas nikotiin tema aju ja vaimset tervist ning seeläbi koolis ja elus hakkamasaamist mõjutab. Nikotiin, mida e-sigaretid sageli sisaldavad, pärsib eesajukoore arengut, halvendab õppimis-, otsustus- ja keskendumisvõimet ning vähendab enesekontrolli. Nikotiin kahjustab vaimset tervist, suurendades oluliselt depressiooniriski.

Vestlust tasub arendada ka tubakatööstuse manipulatsiooni teemadel. Arutleda võib, kuidas tööstus püüab oma kasumi suurendamiseks välja mõelda üha uusi ja atraktiivseid tooteid noorte jaoks ning levitab ka valeinfot, justkui oleksid e-sigaretid tavasigaretist 95 protsenti ohutumad. Praeguse seisuga ei ole veenvaid uuringutulemusi, mis kinnitaksid, et e-sigaretid oleksid tavasigarettidest suurel määral ohutumad. Pigem lisandub aina enam uuringuid nende toodete kahjulikkuse kohta. Lapsega tasub arutada, kuidas info usaldusväärsust hinnata – mõelda alati ka selle edastaja huvidele ja kasudele.

Kindlasti peaks juba väikelapse eas toetama lapse enesehinnangut, iseseisvust ja arendama probleemide lahendamise oskust. Rohkem nõuandeid eri vanuses lapsega vestlusteks leiab veebilehelt tarkvanem.ee.

E-sigareti rahustav mõju on petlik

Kuidas võiks ületada vastuolu, kui e-sigaretti juba tarvitanud noorele tundub, et see teda rahustab ja paneb hästi tundma, samal ajal kui lapsevanem edastab sõnumi, et see mõjub vaimsele tervisele halvasti?

Noorele võiks selgitada nikotiini ja võõrutusnähtude omavahelist seost: kui nikotiini mõju väheneb, tunneb tarvitaja võõrutusnähte: ärrituvust, peavalu, ärevust ja teisi ebameeldivusi, mis uuel tarvitamisel hetkeks kaovad. Nii tekibki arusaam, justkui oleks nikotiinil vaimsele enesetundele positiivne efekt. Ainete tarvitamisel hetkelise meeldiva tunde kogemise aeg lüheneb kiiresti ning järjest rutem vajatakse uut uimastavat annust, mille tagajärjeks on sõltuvuse tekkimine. Seega on taju e-sigareti rahustavast mõjust vaid näiline, kuna suurenenud ärevust põhjustab e-sigaret ka ise.

Suhtu toetavalt ja ole kursis, aga sea kindlalt piire

Hea suhe lapsega ja turvalised peresuhted on ennetamise vaates olulised. Tuleb olla toetav, tunda iga päev huvi oma lapse tegemiste kohta ja sõlmida lapsega üheskoos ka kokkuleppeid uimastite mitte tarvitamise kohta. Nii toimides julgeb laps ja hiljem ka nooruk vanemaga oma muresid ja probleeme jagada.

Lapsevanemana on väljakutseks hoida head suhet nii, et see ei viiks liigse tolerantsuseni. Uuringud näitavad, et kui vanemad muutuvad seatud piiride suhtes järeleandlikumaks, näiteks lubavad enda juuresolekul natuke alkoholi tarvitada, võib selle tagajärjel nooruki uimastitarvitamine suureneda. Seega on oluline toetava suhtumise ja lapse kuulamise kõrval kehtestada piire ja olla järjekindel tubakatooteid tauniva põhimõtte suhtes.

Oluline on tunda ka huvi, millega tegeleb laps sotsiaalmeedias ja millise sisuga ta seal kokku puutub. Paar aastat tagasi avaldatud uuringutulemuste kohaselt tarvitavad e-sigarette vähem need lapsed, kelle vanemad nende sotsiaalmeediategevuse vastu huvi tunnevad. Oluline on lastega arutleda, kuidas meedia mõjutab meie käitumist.

Kui lapsevanem avastab märke lapse esmakordsest veipimisest, pole vaja esialgu sellest üleliia ärrituda – enamik proovijaid ei jää e-sigarette püsivalt tarvitama. Lapsega ei tasu vestelda emotsionaalses olekus. Mõistlik on kõigepealt võtta hetk iseendale, mõelda rahulikult läbi, kuidas lapsega rääkida ja alles siis uurida lapse põhjendusi ja temaga arutleda. Vajadusel saab nõu pidada ka õpetaja, koolipsühholoogi, pereõe või arstiga.

Ole ise eeskujuks

Laste käitumist ja suhtumist mõjutab vanemate enda eeskuju – tunduvalt usutavam on lapsevanem, kes ise tubakatooteid ei tarbi. Uuringud näitavad, et kui vanem neid tooteid tarvitab, siis teeb seda suurema tõenäosusega ka laps.

Kui lapsevanem soovib tubakatoodetest loobuda, aitab teda tubakast loobumise nõustamiskabinet, mille kohta saab lisainfot lugeda Tubakainfo veebilehelt.

Tagasi üles