/nginx/o/2007/10/20/6839t1h7d14.jpg)
Täna tutvustatakse konverentsil «Hooliv isadus» poliitikaanalüüsi, mille tulemustest selgub, et hoolitseva isaduse julgustamine võib olla üks võimalus leevendamaks ebavõrdset kohtlemist tööturul, madalat sündimust ning meeste heaolu ja tervise probleeme.
Sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna analüütiku Liina Järviste sõnul arutatakse konverentsil, kuidas mõjub hoolitseva isa roll nii meestele, lastele, naistele, peredele kui ka ühiskonnale tervikuna.
«Samuti räägime sellest, millised on võimalused, julgustamaks isasid võtma suuremat hoolitseja rolli,» ütles ta.
Eesti ja teiste Euroopa riikide praktikate ja kogemuste analüüs näitas, et isapuhkuse võtmine lapse sünni puhul suurendab isade osalust igapäevases lapse eest hoolitsemises.
Võrreldes puhkust mitte võtnud isadega, oli lapse sünni puhul kodus olnud Suurbritannia isade tõenäosus vahetada lapse mähkmeid suurem 25 protsenti, toita last 19 protsenti, ärgata öösel 19 protsenti.
Samuti selgus analüüsist, et nii ema kui isa vanemapuhkusel olemine mõjutab positiivselt laste arengut ning isade vanemapuhkuse võtmine suurendab teise ja kolmanda lapse sündimise tõenäosust.
Lisaks läksid peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, vanemad 30 protsenti väiksema tõenäosusega lahku.
Isapuhkuse plussina toodi veel välja ka tõsiasi, et aktiivne isaks olemine mõjub hästi meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule.
«Mehed, kes elavad koos oma lastega, käituvad vähem riskeerivalt. Teisisõnu, lastega koos elavad isad tarbivad vähem alkoholi, tubakat, narkootikume. Neil on harvem depressioone ning nende üldine vaimne heaolu on kõrgem,» seisab analüüsis.
Ühe võimaliku põhjusena on välja toodud asjaolu, et lapsed annavad täiskasvanu elule struktuuri, isad tunnevad, et lapsed annavad nende elule mõtte. Samuti on leitud, et just vanemapuhkusel olemine ning lastega lähedaste suhete loomine suurendab meeste emotsionaalset heaolu.
Rootsis vanemapuhkust võtnud isasid uurides on isegi leitud, et isadel, kes olid kodus 30–60 päeva, vähenes suremuse risk 25 protsenti.
Poliitikaanalüüsis vaadeldi ka Eestis levinud hoiakuid soorollide ja isaduse suhtes, naiste ja meeste tööhõivekäitumist ning isadust toetavaid poliitikameetmeid.