Euroopas levib tripper, mida ei pruugi õnnestuda ravida

Suguhaigustel on Euroopas võidukäik. Foto: Shutterstock

Gonorröa ehk tripperi juhtumid on Euroopas tõusuteel. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) avaldas täna aruande, mis toob rambivalgusse uue ohu – gonorröad võib olla antimikroobse resistentsuse tõttu ülimalt raske ravida.

Gonokokk-bakteri antimikroobse jälgimisprogrammi raames uuriti 2022. aastal gonorröa diagnoosiga patsientide proovidest saadud 4396 isolaati (identifitseeritud bakterite puhaskultuurid). Isikud olid pärit 23 Euroopa riigist. Kaks alamtüve olid resistentsed tseftriaksooni suhtes – see on soovitatav antibiootikum gonorröa raviks. Need tüved ilmutasid ulatuslikku ravimiresistentsust, mis piirab veelgi ravivõimalusi, vahendab ECDC.

Asitromütsiini suhtes resistentsete isolaatide osakaal tõusis 2022. aastal 25,6 protsendini, võrreldes 14,2 protsendiga 2021. aastal. Asitromütsiini kasutatakse sageli koos tseftriaksooniga gonorröa raviks, mistõttu on see leid ECDC ekspertide hinnangul eriti muret tekitav. Tsiprofloksatsiini suhtes resistentsete isolaatide osakaal kasvas samuti, ulatudes 2022. aastal 65,9 protsendini, võrreldes 62,8 protsendiga 2021. aastal. Kuigi tsefiksiimi suhtes on resistentsus endiselt madal (0,3 protsenti), on pidev jälgimine ülioluline, kuna tsefiksiimi ja tseftriaksooni suhtes resistentsed gonokokitüved levivad rahvusvaheliselt.

2022. aastal teatati 28 Euroopa majanduspiirkonna riigis kokku 70 881 kinnitatud gonorröa juhtumist, mida on 48 protsenti rohkem kui 2021. aastal. Teavitusmäär on esimest korda nii kõrge pärast 2009. aastat, mil Euroopas hakati seksuaalsel teel levivate nakkuste üle järelevalvet pidama.

Kuigi enamik gonorröa nakkustest on Euroopa majanduspiirkonnas endiselt ravitavad praegu soovitatavate antibiootikumidega, on resistentsuse kasvutrend ECDC ekspertide hinnangul muret tekitav ja nõuab suuremat valvsust. Resistentsete tüvede suurem levik võib ohustada olemasolevate ravivõimaluste tõhusust, mis kujutab endast märkimisväärset rahvatervise probleemi, kuni uued ravivõimalused on kättesaadavad.

ECDC eksperdid soovitavad suurendada järelevalvet ja ajakohastada ravijuhiseid viimaste resistentsuse seireandmete põhjal, et tagada kõige tõhusamad ravivõimalused. Samuti peetakse oluliseks investeerida uute antimikroobsete ravi võimaluste ja alternatiivsete raviskeemide väljatöötamisse. ECDC soovitab tugevdada ka rahvatervise algatusi, mille eesmärk on vältida gonorröa levikut, sealhulgas suurendada juurdepääsu diagnostikateenustele, ning edendada rahvusvahelist koostööd, et aidata jälgida ja kontrollida resistentsete tüvede levikut üle piiride.

Samuti soovitatakse tähelepanu pöörata seksuaaltervisele ja harrastada uue partneriga kaitstud vahekorda.

Millised on gonorröa haigusnähud?

Meestel algab gonorröa kipitustundega kusitis, lisandub hallikas eritis, mis muutub mõne päeva jooksul kollakaks mädaks. Urineerimine on valulik. Kahe–kolme nädala pärast mädavoolus väheneb, kuid bakterid liiguvad kusiti tagumisse ossa ja põhjustavad eesnäärme põletikku. Äge gonorröa võib muutuda krooniliseks põletikuks. Gonorröa haigusnähud võivad vahel olla minimaalsed või üldsegi puududa. Meestega seksivatel meestel võib tekkida gonorroiline pärasoolepõletik.

Naistel algab gonorröa valuliku urineerimisega ja valgevoolusega. Tupe sissekäigus ja tupes on mäda. Äge põletik võib üle minna krooniliseks. Gonorröa tüsistusteks on pärasoole põletik, bartoliniit, adneksiit, salpingiit või endometriit. Naistel esineb küllalt sageli asümptomaatilist haigusvormi. Oraalseksi tagajärjel võib naistel kujuneda neelu gonorroiline põletik.

Ravimata juhtudel võib välja kujuneda liigesepõletik, endokardiit või meningiit. Haigelt emalt võib vastsündinu nakatuda gonorröa-konjunktiviiti, mis profülaktika puudumisel võib lõppeda nägemise kaotusega. Samal ajal haige ravimisega peab ravima ka tema seksipartnereid, kellega oli patsiendil seksikokkupuude 60 päeva enne haigusnähtude ilmumist.

Allikas: Terviseamet