Triin Luhats on võidelnud aastaid haigusega, mis muudab ekstreemselt jõuetuks

Triin Luhats ütleb, et nüüd proovitakse aastaid väldanud aneemia põhjuseid leida geneetikast. Foto: Taavi Sepp/Postimees

Teleprodutsent Triin Luhats on alati silma peal hoidnud nii enda kui ka pereliikmete tervisel. Ometi on naine võidelnud juba aastaid tõsise terviseprobleemiga, milleks on kehvveresus ehk aneemia. Kuigi Triin on teinud kõik endast oleneva, pole tervisemurele täielikku lahendust leitud. Seda enam peab ta tervist üheks kõige olulisemaks asjaks elus ning tõdeb, et vastutus selle eest hoolitsemisel on eelkõige endil.

Ekstreemne jõuetus, uimasus, külmad käed ja jalad ning surinad jäsemetes on vaid ühed kehvveresuse sümptomitest, mis on kaasnenud teleprodutsendi aneemiaga. «Ferritiin ja hemoglobiin mul kontrolli all ei ole. Kontrollin regulaarselt oma tervisenäitajaid ja näen, et madalat rauavarude ja hemoglobiinitaset ei ole ma hoolimata enda ja arstide jõupingutustest veel kontrolli alla saanud,» lausus Luhats.

Naisele tehtud laiendatud hemogrammis ehk vereloome kompleksuuringu tulemuses oli näha, et enamus näitajad olid korras, kuid hemoglobiinitase ja punavere indeksid on väga madalad. Samuti oli alla normväärtuse rauavarude analüüs ferritiin. «Olen katsetanud rauapreparaate nii tableti kui vedeliku kujul, kuid need pole aidanud. Praegu proovin veenisisest raua infusiooni ja siis vaatame arstidega, kas ja kuidas see aitab,» kirjeldas teleprodutsent terviseprobleemi.

Luhatsi jaoks on olnud iga-aastane tervisekontrollis käimine elementaarne. «See annab indikatsiooni, kas kusagil on midagi valesti. Minu arvates võiks teadlikkus peamistest verenäitajatest ja näiteks hemogrammi lugemise oskus igal inimesel olemas olla. Veresuhkur, kolesterool, raud ja hemoglobiin, põletikunäitajad, kilpnäärme funktsioonid, D-vitamiini ja B12- vitamiini sisaldus veres annavad olulise ülevaate organismi seisundist ning on märguanneteks, kui midagi on kehas valesti,» märkis Luhats.

Rauavaegus ohustab enim naisi

Rauapuudus on väga laialt levinud probleem ning selle all võivad kannatada kõik olenemata soost ja vanusest, kuid suurim riskirühm on naised. «Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel kannatab rauapuuduse all umbes veerand maailma inimestest ning naistest iga viies. Rauavaegusaneemiast on rohkem ohustatud ka taimetoitlased ja sportlased, eriti just jooksjad. Suurem rauavajadus on ka imikutel ja kasvueas noorukitel,» selgitas SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann, kes on samuti tegelenud Luhatsi juhtumiga.

Dr Glükmanni sõnul on rauapuudus sagedaseim aneemia ehk kehvveresuse põhjus. «Kehvveresuse korral tekib kudedes hapnikupuudus, kuna luuüdis ei moodustu piisavalt uusi punavererakke ja ei sünteesita piisavalt hapnikku transportivat hemoglobiini,» lausus laboriarst. Lisaks on raud oluline kudede taastumiseks ning toetab südame-, lihas- ja närvikoe talitlust. Kõige tavalisemad aneemia sümptomid on arsti sõnul pidev väsimus ja nõrkus, kuna lihased ja elundid ei saa piisavalt hapnikku. Samuti võib esineda kahvatust, eriti nahal ja limaskestadel, mis on tingitud punaste vereliblede vähesusest, hingeldust ja südamepekslemist füüsilise koormuse ajal. Aneemiaga inimesed võivad märgata ka külmatunnet, eriti jäsemetes ning mõnikord esineb ka isutust ning seedehäireid.

SYNLABi laboriarsti sõnul võivad aneemia korral rauapreparaadid mitte imenduda või tulemusi mitte anda mitmel põhjusel. «Põhjuseks võib olla seedetrakti probleem, mis häirib raua imendumist soolestikus. Samuti võivad teatud toiduained ja joogid: näiteks piimatooted, kohv ja tee vähendada raua imendumist, kui neid tarbitakse koos rauapreparaatidega. Aneemia põhjuseks võib olla ka krooniline verekaotus, näiteks menstruatsiooni või seedetrakti verejooksu tõttu, mis võib põhjustada pideva rauapuuduse hoolimata rauapreparaatide tarbimisest,» kirjeldas dr Glükmann. Ta lisas, et kindlasti tuleks uurida inimest seedetrakti haiguste suhtes.

Rauavaeguse põhjus võib peituda geneetikas

Kuna Luhatsi puhul on eelmainitud takistused rauapreparaadi imendumisel välistatud, proovitakse vastuseid leida geneetikast. «Minu perekonnas olevatel naistel on sageli olnud probleeme madala hemoglobiinitasemega ning kuna olen pikalt proovinud erinevaid preparaate, mis ei toimi või annavad lühiajalise efekti, siis oleme arstidega jõudnud geneetikani,» ütles Luhats. Ta võrdles oma kogemust rauapreparaatidega justkui jo-jo efektiga, mis annab hetkeks tulemuse ning siis kaob ära.

«Sellises olukorras tekib paratamatult küsimus – miks ei suuda keha rauda siis omastada? Selleks, et aru saada, kas küsimus või eripära minu rauavaeguses seisneb geneetikas, hakkavad hematoloogid koostöös geneetikutega asja uurima, sest mul on tegelikult korras ka muud näitajad, mis tavaliselt madala rauatasemega kaasnevad – näiteks B12 vitamiin,» selgitas teleprodutsent.

Hoolimata aneemiaga kaasnevatest ebameeldivatest sümptomitest on naine õppinud terviseprobleemiga elama. «See on minu igapäeva elu: ei saa päris nii teha, et kui jõuetus tabab, siis jääb ülejäänud elu seisma. Aga tunnetan ära, millal vajan hingetõmbe pausi. Samuti on mul igapäevaselt kaasas hematogeeni pakikesed. Õnneks on minu töö selline, et kui päevad on olnud pingelisemad, saan endale lubada võtta järgnevatel päevadel rahulikumalt ning näiteks töötada pärast pikki võttepäevi kodukontorist,» tõi ta välja.

Luhats tõi olulise nipina välja ka liikumise. «Kui on kehv olla, ei aita see, et leban, vaid liikumine, mis rahustab nii keha kui meelt. Samuti kuulan oma keha – mu organism on andnud sageli teada, et tahaks nagu süüa peeti, mis on teatavasti kõrge rauasisaldusega köögivili,» rääkis Luhats.

«Enda tervise eest hoolitsemine on hügieeni küsimus! Autoga käime igal aastal korralises ülevaatuses, samamoodi ja veelgi hoolimalt peaksime hoolitsema oma tervise eest – tervis on ju palju olulisem kui auto. Seega on elementaarne, et teed selle «ülevaatuse» endale ja oma perele. Arstid saavad küll aidata ja leevendada, kui midagi on juba korrast ära, kuid ennetus ja tervise eest hoolitsemine on iga ühe enda vastutus ja pärusmaa,» nentis Luhats.