Soomlased leidsid hämmastava viisi laste immuunsuse tugevdamiseks – see on võimalik ka Eestis

PM Tervis
Copy
Looduses viibimine annab tugevama tervise.
Looduses viibimine annab tugevama tervise. Foto: Shutterstock

Laste mängimine minimetsas ja rohelisel murul võib juba ühe kuu jooksul muuta nende immuunsüsteemi, selgus Soomes tehtud katsest. Kui lasteaia töötajad rullisid lahti muru, istutasid metsaalust taimestikku (nagu kanarbik ja mustikad) ning lasid lastel hoolitseda taimede eest lillekastides, suurenes laste soolestiku ja naha mikroobide mitmekesisus väga lühikese aja jooksul.

Võrreldes teiste linnalastega, kes mängivad tavapärastes linnalasteaedades, kus on vaid betoon, plaadid ja kruus, tekkis 3-, 4- ja 5-aastastel lastel nendes rohelisemates lasteaedades rohkem T-rakke ja muid olulisi immuunmarkereid veres juba 28 päeva jooksul.

«Leidsime, et roheluses mänginud laste soole mikrobioom sarnanes laste omaga, kes külastavad iga päev metsa,» selgitas Helsingi ülikooli keskkonnateadlane Marja Roslund 2020. aastal, kui uuring avaldati.

Varasemad uuringud on näidanud, et varajane kokkupuude rohelise alaga on kuidagi seotud hästi toimiva immuunsüsteemiga, kuid pole olnud täiesti selge, kas see seos on põhjuslik või mitte.

Soome eksperiment oli esimene, mis muutis sihipäraselt lapse lokaalset linnakeskkonda ja seejärel testis muutusi nende mikrobioomis ning sellest tulenevalt ka lapse immuunsüsteemis.

Kuigi tulemused ei anna kõiki vastuseid, toetavad need üht põhimist ideed – nimelt, et keskkonna mikroobide muutus võib suhteliselt kergesti mõjutada laste hästi välja kujunenud mikrobioomi, aidates seeläbi nende immuunsüsteemi.

Keskkonnarikkuse mõju meie immuunsüsteemile on tuntud kui «biodiversiteedi ehk elurikkuse hüpotees». Selle hüpoteesi kohaselt võib linnaalade mitmekesisuse vähenemine olla vähemalt osaliselt vastutav immuunhaiguste hiljutise kasvu eest.

«Selle uuringu tulemused toetavad biodiversiteedi hüpoteesi ja kontseptsiooni, et madal elurikkus kaasaegses elukeskkonnas võib viia mitteteadliku immuunsüsteemini ja seeläbi suurendada immuunhaiguste esinemissagedust,» selgitasid autorid 2020. aasta uuringus.

Uuringus võrreldi 10 erineva linnalasteaia keskkonnamikroobe. Seal hoiti 75 last vanuses kolm kuni viis aastat.

Mõnes neist lasteaedadest olid tavapärased linnahoovid, kus oli betoon ja kruus, samas kui teistes oli lastel võimalus viibida iga päev looduses ning nelja lasteaia hoovidesse toodi muru ja metsaalust taimestikku.

Järgmise 28 päeva jooksul anti nende viimase nelja lasteaia lastele võimalus mängida oma uues hoovis viis korda nädalas.

Kui teadlased testisid laste naha ja soolestiku mikrobiootat enne ja pärast katset, said nad võrreldes esimese grupi lastega, kes mängisid vähem rohelises keskkonnas, paremaid tulemusi.

Isegi nii lühikese uuringuperioodi jooksul leidsid teadlased, et regulaarselt rohelises keskkonnas mängivate laste naha ja soolestiku mikroobide mitmekesisus oli suurenenud – omadus, mis on seotud üldiselt tervist paremini toetava immuunsüsteemiga.

Nende tulemused kattusid suuresti teise grupi lastega, kes käisid iga päev looduses.

Laste seas, kes said õues mängida – mängides mullas, rohus ja puude all –, suurenes gammaproteobakterite hulk, mis näis suurendavat naha immuunkaitset, samuti kasvas kasulike immuunosakeste hulk veres ja vähenes interleukiin-17A sisaldus, mis on seotud immuunhaigustega.

«See toetab oletust, et kokkupuude loodusega hoiab ära immuunsüsteemi häired, nagu autoimmuunhaigused ja allergiad,» ütles Sinkkonen.

Tulemused looduse mõju kohta lastele ei ole veel lõplikud ja need tuleb kinnitada suuremate uuringutega üle maailma. Sellegipoolest näivad roheliste alade eelised ulatuvat kaugemale meie immuunsüsteemist.

Uuringud näitavad, et õues viibimine on samuti kasulik laste nägemisele ning looduses viibimine lapsepõlves on seotud parema vaimse tervisega. Mõned hiljutised uuringud on isegi näidanud, et rohelised alad on seotud laste aju struktuurimuutustega.

Mis neid hämmastavaid tulemusi põhjustab, ei ole veel selge. See võib olla seotud muutustega immuunsüsteemis, tervisliku õhu hingamisega, päikese käes viibimisega, ohtrama liikumisega või suurema meelerahuga.

Arvestades reaalse maailma keerukust, on väga raske kontrollida kõiki keskkonnategureid, mis mõjutavad tervist uuringutes.

Kuigi maapiirkondade laste hulgas on vähem astma ja allergia juhtumeid, on kättesaadav kirjandus roheliste alade ja immuunhaiguste vahelise seose kohta ebaühtlane.

Siinse uuringu valim oli väike. Teadlased leidsid ainult korrelatsiooni ja ei arvesta, mida lapsed tegid väljaspool lasteaiatunde, kuid positiivsed muutused olid piisavad, et Soome teadlased saaksid anda mõningast nõu.

«Oleks parim, kui lapsed saaksid mängida loikudes ja kõik võiksid kaevata orgaanilist mulda,» selgitas keskkonnaökoloog Aki Sinkkonen Helsingi ülikoolist.

«Me võiksime viia oma lapsed loodusesse viis korda nädalas, et nende mikroobidele mõju avaldada.»

Muudatused on lihtsad, kahjud väikesed ja võimalikud eelised laiaulatuslikud.

Loodusega sideme loomine lapsepõlves on samuti hea meie planeedi ökosüsteemide tulevikule. Uuringud näitavad, et lapsed, kes veedavad aega õues, soovivad suurema tõenäosusega täiskasvanuna keskkonnakaitsjaks saada, ja kiiresti muutuvas maailmas on oma panuse andmine olulisem kui kunagi varem.

Lihtsalt veenduge, et kõik oleksid teetanuse vastu vaktsineeritud, ütles Sinkkonen.

Uuring avaldati ajakirjas Science Advances.

Allikas: Sciencealert 

Tagasi üles