/nginx/o/2024/06/12/16142976t1hd7e7.jpg)
Esimesed teated loomade ja inimeste vahelise linnugripi leviku kohta Ameerika Ühendriikides on pannud terviseeksperdid muretsema, et viirus võib olla kohanemisvõimeline. Kas see võib hakata levima inimeste vahel? Mehhikos esines juba esimene inimese surmaga lõppenud linnugrippi nakatumise juhtum.
Siiani pole tõendeid, et see juhtuks, kuid uus uuring käsitleb olemasolevaid vaktsiine, mis meid sellise stsenaariumi korral võiksid kaitsta.
Juba on varutud mitusada tuhat vaktsiinidoosi, mis on üle jäänud varasematest katsetest. Siiski tekib küsimus, kui tõhusad need oleksid uusimate linnugripitüvede vastu ja kui kiiresti suudaksime nende tootmist kasvatada.
Viroloogid Flavio Faccin ja Daniel Perez Georgia ülikoolist analüüsisid praeguseid ponnistusi, et valmistuda inimeste seas leviva linnugripi pandeemiaks, mis hõlmab praeguseid linnugripivariante – ja nad on tuvastanud mitmeid paljulubavaid vaktsiinide arendamise võimalusi.
«See süvauuring inimeste jaoks mõeldud linnugripi vaktsiinidest näitab, et vaktsineerimine jääb peamiseks kaitseks nende viiruste leviku vastu,» ütleb Faccin.
Kuni linnugripp ei levi otse ühelt inimeselt teisele, ei toodeta vaktsiine massiliselt, kuid teadlased töötavad erinevate ravimitüüpide täiustamise kallal, et olla valmis, kui neid vaja peaks minema.
«Erinevate vaktsiiniplatvormide uurimine ja kasutamine on oluline, et suurendada pandeemiaks valmisolekut ja vähendada lindude gripiviiruste ohtu,» kirjutavad teadlased oma artiklis.
Faccin ja Perez uurisid inaktiveeritud vaktsiine, mida arendatakse nende viiruse surnud versioonide põhjal, mille vastu need on mõeldud kaitsma. Testid, sealhulgas H5N1 viirusega hiirteuuring, on juba näidanud kõrget kaitsetaset.
Lisaks on olemas elus nõrgestatud gripivaktsiinid (live attenuated influenza vaccines ehk LAIV), mis kasutavad viiruse nõrka vormi, et valmistada keha ette kaitsmaks end tõsisemate vormide vastu. Need vaktsiinid tekitavad tavaliselt ulatuslikuma immuunvastuse ja taas on H5N1 jaoks saadud paljulubavaid tulemusi – sealhulgas uuringus, kus kasutati ahve.
Meeskond uuris ka uuemaid vaktsiinitehnoloogiaid, sealhulgas viirusetaolise osakese vaktsiine, mis üritavad ohutult jäljendada tõelisi viiruseid, ning mRNA vaktsiine, mis kasutavad mRNA fragmente, et suunata rakud tootma viirusele vastavaid valke.
Ka siin on varajased tulemused julgustavad ja on juba läbi viidud piiratud katseid inimestega.
Kuigi põhjust rahuloluks pole – eriti arvestades, et H5N1 linnugripp tapab pooled nakatunutest – on seni tehtud vaktsiinialane uurimistöö julgustav. Nende vaktsiinide kasutuselevõtt, kui seda peaks vaja minema, nõuab siiski koostööd paljude riikide ja asutuste vahel, mille tagamise kallal töötab Maailma terviseorganisatsioon (WHO).
«Linnugripi H5N1, H7N9 ja H9N2 alatüübid kujutavad endast kahesugust ohtu, põhjustades mitte ainult olulisi majanduslikke kaotusi ülemaailmsele kodulinnutööstusele, vaid ka avaliku tervisega seotud muret dokumenteeritud leviku ja inimjuhtumite tõttu,» ütleb Faccin.
Uurimus avaldati ajakirjas Human Vaccines & Immunotherapeutics.
Allikas: Sciencealert
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)