Arst: Eesti puugid levitavad malaariasarnast viirust, ühelt puugilt võib saada ka mitu haigust (2)

PM Tervis
Copy
Puugid põhjustavad inimesele kaht rasket haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti.
Puugid põhjustavad inimesele kaht rasket haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Foto: Mihkel Maripuu

Soojenev kliima, heitlikum temperatuuride vaheldumine ning uute putuka- ja taimeliikide Eestisse levimine toovad Eestisse ka uued tervisega seotud küsimused. Suvise tervisemure puhul piisab enamasti kodusest ravist. Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-nõustaja dr Karina Ivanova selgitab, millal vajab suvine tervisemure aga meditsiinilist tähelepanu.

Üheks peamiseks suvehooaja tüütuseks on puugid, kes levitavad Eestis juba mõnda aega ka uusi, veel vähemlevinumaid haigusi, millest märkimisväärsemad on bakteriaalsed infektsioonid anaplasmoos ja erlihhioos. Levib ka babesioos, mis on küll harvema levikuga, aga võib põhjustada sarnaseid sümptomeid malaariaga. «Puugihammustuse korral on paraku ka võimalus, et puugiga kandub inimesele mitu haigustekitajat ja toimub seganakatumine, mille puhul määratakse ka vastav ravi,» rõhutab dr Ivanova, miks puukide puhul tuleb alati olla tähelepanelik, jälgida enda, oma laste ja ka lemmikloomade tervist ja kindlasti konsulteerida arstiga.

«Arsti poole peaks pöörduma puugihammustustega, eriti kui hammustuse ümber on tekkinud punane ring. See võib viidata borrelioosile. Kui puugihammustuse järel ilmnevad gripilaadsed sümptomid, võib tegemist olla entsefaliidiga,» selgitab dr Ivanova ja lisab, et viimase ärahoidmiseks on mõistlik end vaktsineerida.

Herilased-mesilased on allergikutele väga ohtlikud

Putukateriigis on teisigi, kes võivad lisaks nahaärritusele põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Aina enam esineb allergiaid, mille tõttu tasub olla teadlik ka enda organismi allergilistest reaktsioonidest. «Kui inimene on allergiline mesilase ja herilase mürgile ning tekib anafülaktiline reaktsioon, mis kujutab endast hingamisraskusi, näo ja suu turset, nõgestõbe üle kogu keha või muid ebatavalisi reaktsioone, tuleks kiiremas korras pöörduda abi saamiseks erakorralise meditsiini osakonda,» ütleb dr Ivanova.

Allergia puhul on tark tegu olla loodusesse minnes ette valmistunud: herilaste ja mesilaste läheduses tuleks äkilisi liigutusi vältida, samuti hoiduda magusate jookide ja toitude tarbimisest looduses, kanda võiks heledaid ja keha katvaid riideid ning eriti oluline on allergia puhul teada, et kriisiolukorraks oleks kaasas epipen ehk epinefriini autoinjektor.

«Nõelamise korral tuleks nõel eemaldada, kasutades selleks pintsette või kaabitsat. Seejärel võtta kasutusele külmakompressid – need aitavad kõige kiiremini leevendada ja vähendada turset ning valu. Kasutada võiks ka antihistamiinikume, mis aitavad vähendada allergilist reaktsiooni. Hingamisraskuste, tugeva turse või teadvusekadu korral tuleks viivitamatult kutsuda kiirabi,» toonitab dr Ivanova.

Vesikirpude ja kimalaste hammustused võivad vajada arsti tähelepanu

Lisaks puukidele ja herilastele või mesilastele tekitavad nahaärritusi ja turseid ka vesikirbud ja kimalased – inimeste vastuvõtlikkus neile on erinev. «Kui tekib tugev turse või punetus, mis levib ja püsib kauem kui paar päeva, soovitame pöörduda samuti arsti juurde,» märgib dr Ivanova.

Meditsiinilist tähelepanu võivad mõningal juhul vajada mürkmardikate või ka ämblike hammustused. «Ebatavalised sümptomid, nagu tugev valu, palavik, villid või nekroos, vajavad ravi, mistõttu tuleb ka nende korral pöörduda arsti poole,» toonitab dr Ivanova.

Kuigi tänavune sääsepopulatsioon on saanud mõnusasti talvituda ja on võrdlemisi rohkearvuline, ei vaja hammustustest tekkiv nahaärritus, sügelus ega turse arsti poole pöördumist. «Sääsehammustuste leevenduseks võib kasutada külmakompresse, antihistamiini salve või suukaudseid antihistamiine,» soovitab dr Ivanova. Sarnaselt võib leevendada ka kirpude, sipelgate ja lestade hammustusi – oluline on hoida nahk puhtana, leevendada turset külmaga ja vajadusel kasutada antiseptilisi kreeme.

Putukatele lisaks peidab elusloodus teisigi ohte

Mitte nii väga uueks liigiks Eesti merevetes võib pidada millimallikat. Küll aga on see liik hakanud viimastel aastatel aina rohkearvulisemalt Eesti rannikuvetes levima. Ivanova sõnul on selle liigi puhul peamiseks ohuks nõelamisreaktsioonist tulenevad nahaärritused. «Need võivad põhjustada valu, turset, punetust, aga ka allergilisi reaktsioone,» ütleb ta.

Pärast kokkupuudet millimallikaga tuleks Ivanova soovitusel loputada kahjustunud piirkond mereveega, mitte mageveega, mis võib põhjustada nematoküstide ehk nõelamisrakkude aktiveerumist. Seejärel kasutada külmakompresse, mis vähendavad valu ja turset. Meditsiinilise abi poole peaks mõtlema siis, kui tekivad tõsised reaktsioonid, nagu hingamisraskused ja tugev valu.

Rästik on endiselt ainus Eesti mürgine roomaja

Kuigi muutuv kliima toob Eestisse uusi liike nii taimede kui loomade maailmas, ei ole roomajate ringis ohud inimese tervisele suuremaks muutunud. «Eestis leidub endiselt üks mürgine roomaja ja see on harilik rästik. Tema hammustus võib põhjustada samuti valu, turset, aga ka iiveldust. Harvematel juhtudel tõsisemaid reaktsioone,» loetleb dr Ivanova.

Kui on toimunud kohtumine rästikuga, mis lõppes ebasõbralikult ja inimene sai hammustada, tuleks Ivanova sõnul säilitada rahu, hoida hammustatud jäse liikumatu ja allpool südame taset. «Kindlasti peaks kiirelt pöörduma erakorralise meditsiini poole. Koduse esmase abinõuna võiks kasutusele võtta hammustuse koha puhastamise ja külmakompressid,» soovitab dr Ivanova.

Tagasi üles