Mida teha, kui oled vigastanud hammast?

Ära tulnud hammas tuleb suhu tagasi asetada. Foto: Shutterstock

Suvevaheaeg on kohe käes. Suvel võib sporti tehes või mänguhoos üsna kergelt hambaid vigastada. Mida teha, kui hammas viga saab?

Hambaid võib vigastada igas vanuses. Foto: Shutterstock

Hambaid vigastatakse igas vanuses, kuid kõige sagedasemad on hambatraumad 7–10-aastaste laste, eriti poiste seas. Trauma tõttu võib hammas saada põrutada, nihkuda paigast, murduda või isegi suust välja tulla. Kõige sagedamini tekib hambatrauma järgselt valu, hamba asendi või värvi muutus, kaasneda võib põletik ja hamba kaotus.

Viga saanud hamba päästmine ja ravi edukus sõltub sündmuskohal osutatud esmaabist ja sellele järgnevast kiireloomulisest hambaravist. Kõige tähtsam on säilitada rahu ning ettevaatlikult haava puhastades vaadata, mis täpselt viga on saanud.

Kui vigastuse käigus on hammas või hambaosa eemaldunud, siis otsige see üles ja hoidke kinni ainult hambakroonist (laiem osa). Kui hammas või hambaosa on määrdunud, loputage seda ettevaatlikult lühikese aja jooksul puhta külma vee all.

Jäävhamba eemaldumise või asendi muutuse korral proovige asetada hammas oma esialgsele kohale tagasi. Suust eemaldunud hamba korral on hamba suhu tagasi asetamise aeg väga oluline. Hilisem raviprognoos on parem, kui hammas saab suhu tagasi 15 minuti jooksul pärast traumat. Seetõttu püüdke seda teha juba õnnetuspaigas. Kui hamba tagasiasetamine pole koheselt võimalik, tuleb suust eemaldunud hammas igal juhul suhu tagasi asetada! Kui te ei saa hammast või hamba murdunud osa suhu tagasi asetada, hoidke seda füsioloogilises lahuses, pastöriseeritud piimas või kannatanu süljes topsi sees.

Pöörduge kiiresti hambaarsti vastuvõtule, kes annab teile vältimatut abi ning edasised ravisuunised.

Ulatuslike näo-lõualuude traumadega saab pöörduda Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda.

Tervisekassa rahastab oma lepingupartnerite juures hambatraumade esmaabi, alla 19-aastatel ka järelravi. Kõik vältimatu abi ja laste hambaravi lepingupartnerid leiab Tervisekassa kodulehelt (eriala: vältimatu abi, laste hambaravi).

Traumajärgne hooldus ja kontroll

Pärast hambatraumat on oluline käia järelkontrollides, et jälgida traumapiirkonna paranemist ja hinnata hamba täiendavat ravivajadust.

Esimesel traumajärgsel nädalal on oluline suud hoida puhtana pärast iga söögikorda. Suud tuleks loputada kloorheksidiini sisaldava suuveega kaks korda päevas. Haavale tuleks asetada 0,2% kloorheksidiini geeli puhta vatitiku või marlitampooniga 2–3 korda päevas.

Kahe nädala jooksul pärast traumat hoidke menüüs pehmed toidud ning vältige kõvade toitude hammustamist ja mälumist. Ärge katsuge traumeeritud piirkonda keele või sõrmega. Eelistatult sööge teise suupoolega.

Traumajärgsetel kuudel tuleks hoiduda ka spordist ja füüsilisest koormusest ning vältida uue trauma saamist.

Rohkem infot hambatraumadest leiad infovoldikust või Suukooli kodulehelt.

Vältimatu hambaravi ja laste hambaravi partnerid leiad Tervisekassa kodulehelt (eriala: vältimatu hambaravi, laste hambaravi).

Mida teha, kui jäävhammas tuli ära. Foto: Tervisekassa