40 aasta vältel on üllataval põhjusel surnud enneaegselt 135 miljonit inimest

Kliimamuutused soodustavad õhusaaste negatiivset mõju. Foto: Shutterstock

Rahvatervis on üleilmselt tõsise löögi all: kliimamuutused on käivitanud bumerangina toimiva ahela, kus tööstus ja kütusekasutus on muutnud kliimamustreid ja need omakorda küllastavad õhku peenosakestega. Singapuri​ Nanyangi tehnikaülikooli teadlaste uuring näitab, et peenosakeste saaste tõus koos kliimamuutustega suurendas enneaegsete surmade arvu kogu maailmas, vahendab Phys.org.

Singapuri​ Nanyangi tehnikaülikool​i (NTU Singapur) teadlaste juhtimisel läbi viidud uuring näitas, et peenosakeste saaste (PM2.5) aastatel 1980–2020 oli seotud ligikaudu 135 miljoni enneaegse surmaga kogu maailmas. Tulemused avaldati aprillis eelretsenseeritud ajakirjas Environment International.

Uuringus defineeritakse enneaegseid surmasid kui surmi, mis toimuvad oodatust varem ja tulenevad ennetatavatest või ravitavatest põhjustest, nagu haigused või keskkonnategurid. Uuringus leiti, et peenosakeste saaste mõju halvendavad kliimamuutused, nagu El Niño, India ookeani merepinna temperatuuride ebaregulaarne kõikumine (dipool) ja Põhja-Atlandi õhurõhu kõikumine, põhjustades enneaegsete surmade arvu kasvu 14 protsendi võrra.

Teadlased selgitavad, et selliste ilmastikunähtuste ajal võivad kõrgemad temperatuurid, muutused tuulemustris ja vähene sademete hulk viia stagneerunud õhumasside tekke tingimusteni ja saasteainete kogunemiseni atmosfääri. See toob kaasa PM2.5 osakeste kõrgema kontsentratsiooni, mis on sissehingamisel eriti kahjulikud inimeste tervisele.

PM2.5 osakesed on diameetriga 2,5 mikromeetrit või väiksemad ja pärinevad sõidukite heitgaasidest, tööstusprotsessidest ja looduslikest allikatest, nagu metsatulekahjud ja tolmutormid. Need väikesed osakesed võivad kergesti sattuda õhku, mida hingame, ja tungida sügavale kopsudesse, põhjustades mitmesuguseid terviseprobleeme. Seda eriti haavatavatele rühmadele nagu lapsed, eakad ja hingamisteede haigustega inimesed.

Uuringus hinnati, et kolmandik enneaegsetest surmadest aastatel 1980–2020 oli seotud insuldiga (33,3%); teine kolmandik isheemilise südamehaigusega (32,7%), samas kui krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, alumiste hingamisteede infektsioonid ja kopsuvähk moodustasid ülejäänud enneaegsed surmapõhjused.

PM2.5 saaste mõju mõistmiseks suremusele uurisid teadlased NASA satelliidiandmeid peenosakeste taseme kohta Maa atmosfääris. Nad analüüsisid ka statistikat saastest põhjustatud haiguste esinemissageduse ja suremuse kohta, tuginedes USA tervisemõõdikute ja hindamise instituudi andmetele. Lisaks võeti arvesse kliimamustrite teavet USA riiklikust ookeani- ja atmosfääriadministratsioonist.

Varasemates teadustöödes on uuritud õhukvaliteedi ja kliima aspekte, kuid see uuring hõlmas kogu maailma ja analüüsis rohkem kui 40 aasta jooksul kogunenud andmeid. Uurides, kuidas konkreetsed kliimamustrid mõjutavad õhusaastet eri piirkondades, pakub see värskeid teadmisi kliima ja õhukvaliteedi keerukast suhtest.

Uuringu esimene autor, NTU Aasia keskkonnakooli ja Lee Kong Chian'i meditsiinikooli dotsent Steve Yim, kes juhtis uuringu läbiviimist, ütles: «Meie leiud näitavad, et kliimamustrite muutused võivad õhusaastet halvendada. Kui toimuvad teatud kliimanähtused, nagu El Niño, võivad saastetasemed tõusta, mis tähendab, et rohkem inimesi võib surra enneaegselt PM2.5 saaste tõttu.»

Professor Joseph Sung, NTU asepresident ja uuringu kaasautor, ütles: «Meie uuring rõhutab, kuidas kliimamustrid mõjutavad õhusaastet, ja see on tervishoiutöötajatele oluline, sest see mõjutab otseselt rahvatervist. Kliimamuutuste ja keskkonna mõju inimese tervisele ei ole väiksem kui genoomika ja elustiilimustrite mõju, ning see on viimastel aastakümnetel kasvanud.»

Teadlased leidsid, et aastatel 1980–2020 toimus kogu maailmas 363 suurt õhusaaste episoodi, keskmiselt üheksa episoodi aastas. Õhusaaste episoodi kestus varieerus kahest kuni üheksa kuuni, kusjuures 2002. aasta oli kõrgeima õhusaaste episoodide arvuga (15 episoodi), millele järgnesid 2004 ja 2006 (igaüks 14 episoodiga aastas).

Uuringus hinnati, et Aasias oli aastatel 1980–2020 PM2.5 saastega seotud enneaegsete surmade arv kõige suurem – 98,1 miljonit, kusjuures Hiinas ja Indias oli vastavalt 49,0 miljonit ja 26,1 miljonit surma. Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Jaapanis oli samuti märkimisväärne arv PM2.5-ga seotud enneaegseid surmasid, ulatudes 2–5 miljonini.

Teadlased hindavad, et India ookeani dipooli nähtus avaldas suurimat mõju enneaegsete surmade arvule, millele järgnes Põhja-Atlandi õhurõhu kõikumine ja seejärel El Niño, mis toob kaasa suuri ilmastikumuutusi.

Kokkuvõttes rõhutab uuring vajadust arvestada kliimamustritega õhukvaliteedi parandamise strateegiate väljatöötamisel, et kaitsta globaalset rahvatervist.