/nginx/o/2024/06/14/16149075t1ha405.jpg)
Värske uuringu järgi peatas ajuvähi kasvu ja kahekordistas elumuse aega väga väikeses annuses röntgenikiirguse kasutamine ühendite aktiveerimiseks, mis süttivad ja tekitavad vähki tapvaid vabu radikaale. Oluline on see, et terved rakud jäeti puutumata, kirjutab New Atlas.
On teada, et röntgenikiirgus tungib keha sügavatesse kudedesse, mistõttu kasutatakse neid vähi kiiritusraviks. Kui kiiritusravis kasutatakse röntgenkiirte abil kasvajarakkude DNA hävitamiseks, siis fotodünaamilises ravis kasutatakse sama tulemuse saavutamiseks teistsugust meetodit. Laserkiirtes leiduvaid footoneid kasutatakse kasvajatesse paigutatud valgusreaktiivsete molekulide (mida nimetatakse fotosensibilisaatoriteks) ergutamiseks, põhjustades nendes vähki tapvaid vabu radikaale.
Mõlemal ravimeetodil on oma varjuküljed. Kiiritusravi võib kahjustada terveid rakke kasvaja lähedal, põhjustades kõrvaltoimeid, nagu iiveldus ja juuste väljalangemine. Fotodünaamilise ravi puhul ei pruugi kiirgus jõuda sügavate kasvajateni. Singapuri Nanyangi tehnikaülikooli (NTU Singapore) juhitud uues uuringus on teadlased kasutanud ajukasvaja rakkude valikuliseks sihtimiseks ja hävitamiseks radio- ja fotodünaamiliste ravimeetodite kombinatsiooni, mida tuntakse radiodünaamilise ravina.
Ravi põhineb uudsel ühendil, mida nimetatakse «molekulaarseks raadiojärelvalgustuse dünaamiliseks sondiks» või MRAP-iks. See koosneb peamiselt biokemikaalidest ja joodist. Tavaliselt radiodünaamilises ravis kasutatavad ühendid sisaldavad raskemetalle, mis võivad põhjustada rakukahjustusi; MRAP-id ei sisalda raskmetalle. Need süstitakse otse kasvajasse ja aktiveeritakse röntgenikiirgusega annuses, mis on palju väiksem kui olemasolevas kiiritusravis. Oluline on see, et need aktiveeritakse ainult katepsiin B (CatB) ensüümi juuresolekul, mis on teadaolevalt vähirakkudes ülesreguleeritud ja mängib rolli kasvaja kasvus ja progresseerumises. Aktiveerituna tekitavad MRAP-id ereda, peaaegu infrapunase «järelvalguse», tekitades vähki hävitavaid vabu radikaale.
Teadlased katsetasid ravi ajuvähiga hiirtel, eriti glioblastoomiga, mis on kiiresti kasvav kasvaja, mille ellujäämismäär inimestel on üks väiksemaid. MRAP-idega süstitud kasvajaid kiiritati röntgendoosiga, mis oli rohkem kui kuus korda väiksem tavalisest. Pärast ravi lõpetasid kasvajad kasvamise ja ravitud hiired elasid kaks korda kauem kui ravimata hiired. Veelgi enam, teadlased leidsid, et MRAP-id ei tekitanud tervetes rakkudes vabu radikaale, mistõttu ei tekkinud kõrvaltoimeid. Samuti polnud märke koekahjustusest ega kaalulangusest. MRAP-i ühendid eritusid lõpuks loomade uriini ja väljaheitega.
«Kasutasime väga väikeses annuses röntgenikiirgust ja vähktõbe hävitavaid MRAP ühendeid,» ütles professor Pu Kanyi, kes on uuringu vanem- ja kaasautor. «Samuti olid vähivastased ühendid aktiivsed ainult ajukasvajas, mitte tervetes rakkudes. Seega eeldame, et meie ravimeetod on ohutum ja sellel on vähem kõrvaltoimeid kui olemasolevatel.»
Teadlased jätkavad MRAP-de ohutuse ja efektiivsuse hindamist suuremates prekliinilistes mudelites enne inimkatsetega alustamist. Nad töötavad ka selle nimel, et parandada MRAP-i võimet sihtida vähirakke ja lisada immuunsüsteemi tugevdavaid võimeid, et aidata kehal võidelda vähi kordumise vastu.
Uuring avaldati ajakirjas Nature Materials.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)