Mälu muudab kehvemaks üllatav haigus

Depressioon mõjub mälule halvasti. Foto: Shutterstock

Depressioonisümptomid on eakatel seotud mälu halvenemisega ning halvem mälu suurendab omakorda hilisemat depressioonisümptomite esinemise tõenäosust, ilmnes Ühendkuningriigi teadlaste uuringus.

Uuring, mis avaldati ajakirjas JAMA Network Open, põhineb 16 aastat väldanud uuringul, milles osales Inglismaal 8268 täiskasvanut, kelle keskmine vanus oli 64 aastat.

Teadlased järeldasid, et depressioon ja mälu on tihedalt seotud ning mõlemad mõjutavad teineteist vastastikku, vahendab Science Daily.

Uuringut juhtinud dr Dorina Cadar märkis, et kuigi on teada, et depressioon ja kehv mälu esinevad eakatel sageli koos, oli seni ebaselge, kumb neist esimesena ilmneb. Uuring näitas, et depressioonisümptomid eelnevad mälu halvenemisele ja mälu halvenemine omakorda toob kaasa hilisemad depressioonisümptomid. Seega võivad sekkumised, mis vähendavad depressioonisümptomeid, aidata aeglustada mälu halvenemist.

Kaasautor Jiamin Yin rõhutas, et oluline on jälgida mälumuutusi eakatel, kellel esinevad depressiooniga seotud sümptomid, et tuvastada varakult mälu halvenemine ja ennetada depressiooni süvenemist. Samuti on oluline tegeleda mälu halvenemise märke ilmutavate inimestega, et kaitsta neid depressiooni ja mälufunktsiooni häirete tekkimise eest.

Uurimisrühm pakkus välja, et depressioon võib kaasa tuua ajustruktuurides muutusi, mis halvendavad mälutöötlust. Samuti võib stressihormooni kortisooli tase kahjustada neuroneid. Mälu halvenemine võib tekkida ka psühholoogiliste tegurite, näiteks negatiivsetele tunnetele keskendumise tõttu.

Teisalt võivad mälulüngad ja uue informatsiooni säilitamise raskused põhjustada frustratsiooni, enesekindluse kaotust ja ebakompetentsuse tunnet, mis on sagedased depressiivsete episoodide vallandajad. Mälu halvenemine võib samuti häirida igapäevast toimetulekut ja sotsiaalset suhtlust, mis võib viia sotsiaalse isolatsioonini ja seeläbi depressioonisümptomite tekkimiseni.