Uus seadus keelab alaealistel tätoveerida ja solaariumit kasutada

Tätoveerimine Foto: Shutterstock

Riigikogus läbis kolmapäeva õhtul esimese lugemise uue rahvatervishoiu seaduse eelnõu, mis muuhulgas lubab solaariumi- ja tätoveerimisteenuseid kasutada vaid täiskasvanutel.

Seni ligi 30 aastat tagasi, aastal 1995, kehtima hakanud rahvatervise seadus asendatakse muudatuste tulemusel uue terviktekstiga. Teiste seas on muudatuste kohaselt edaspidi lubatud solaariumi- ja tätoveerimisteenused vaid täiskasvanutele. Solaarium kuulub Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõendatud. Kui esimene solaariumikülastus on toimunud nooremas eas, tõuseb melanoomi haigestumise risk 59 protsenti, mis kasvab iga kasutuskorraga. Eestis on melanoom 15–29-aastaste seas üks enamlevinud vähkkasvajatest.

Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad peamiselt seal kasutatavatest värvainetest. Mida varasemas eas inimene nende ainetega kokku puutub, seda suurem on tõenäosus elu jooksul vähki haigestuda. Konkreetsed nõuded määratakse ka ilu- ja isikuteenustele, sealhulgas neid osutava isiku teadmistele ja oskustele.

Teiste muudatuste seas on kavas piirata libameditsiini, toetada laste tasakaalustatud toitumist, luua tingimused negatiivse tervisemõju vähendamiseks ehk panna alus tõhusamale rahvatervishoiualasele ennetustööle.

Terviseminister Riina Sikkut ütles, et uus seadus on samm edasi terve ühiskonna suunas. «See tähendab, et me ei tegele ainult probleemidega, kui need on juba tekkinud, vaid hoolitseme selle eest, et neid eos ennetada. Eestis on ligi 40 protsenti kõigist surmadest seotud riskikäitumisega ehk ennetatavad,» sõnas Sikkut. «Ja tihti on seda võimalik teha suhteliselt odavate tõenduspõhiste sekkumistega, mis aitavad kokku hoida meie raviraha, kuid mis veel olulisem – kaitsta inimeste tervist.»

Uues seaduses saab senisest selgemalt kirja osapoolte vastutus ja roll ning rakendatakse põhimõte «tervis igas poliitikas». Ehk tervist ei saa hoida ja edendada tulemuslikult, kui seda teeb üksnes tervise valdkond. Oluline on, et ka teistes valdkondades arvestatakse tervisemõjuga, nende valdkondade eest vastutavad ministeeriumid võtavad otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel arvesse mõju rahvastiku tervisele. Samuti muudetakse selgemaks ja ajakohasemaks kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu valdkonnas, sest nende tegevustel on oluline roll elukeskkonna tervist toetavaks kujundamisel ja terviseriskide vähendamisel.

Sikkuti sõnul on seadusmuudatuste olulisimaks sihtrühmaks lapsed. «Alustades sellest, et lasteaedades ja koolides, samuti koolipuhvetites, peab muutuma toit mitmekesisemaks, tasakaalustatumaks. Seaduses tuuakse üldpõhimõtted, rakendusaktis täpsustused. Vähendatakse lisatud suhkrute rolli ehk tähtis on see, kuidas lapsed toiduga vajaliku energia kätte saavad. Klaas morssi või köögiviljad ja täisteratooted võivad olla samasuguse kaloraažiga, kuid mitmekesise ja tasakaalustatud toidulaua kujundamisel on neil erinev tähtsus,» selgitas Sikkut.

Uue seaduse kohaselt kehtestab koolis müügiks pakutavale toidule nõuded kooli direktor, nende koostamisel saab direktor tugineda Tervise Arengu Instituudi koostatud juhendile, mis juba praegu on veebist leitav. Näiteks ei ole soovitatav müüa suhkru- ega soolarikkaid tooteid. Eelistada tuleb puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja muid toite, mis toetavad tasakaalustatud toitumist.

Seejuures on Eesti üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus ei ole seni koolides müügiks pakutavale toidule kehtestatud mingeid nõudeid. Kõigis Euroopa Liidu riikides peale Eesti, Poola, Tšehhi ja Itaalia on seatud nõuded ja piirangud, et koolides ei pakutaks müügiks näiteks limonaade, maiustusi või kõrge soola- ja rasvasisaldusega snäkke.

Uue seadusega pannakse paika täpsemad piirangud tervist ohustavate toodete ja teenuste, nagu mürgiste taimede ja loomade, nende osade, eritiste ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et inimesi tervist kahjustavate või otseselt tervisele ohtlike libameditsiinivõtete ja tervisealase valeinfo ei tooks kaasa tervisekahju. Siia hulka kuuluvad näiteks juhtumid, kus inimestel soovitatakse tervise parandamise, hoidmise, kaitsmise eesmärgil juua sisse või määrida naha pinnale ohtlikke kemikaale või neist saadud segusid, nagu näiteks MMS või mürgiseid taimi või loomi, nagu kärbseseened, karuputk, konnamürk jms.

Eelnõuga tehakse muudatus ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses, mis aitab edaspidi uued potentsiaalselt tervisele ohtlikud psühhoaktiivsed ained kiiremini turult eemaldada. Uue rahvatervishoiu seaduse tuules tehakse ümber ka reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust. Sellega laieneb terviseameti järelevalvepädevus, et kontrollida toote või teenuse kauplemisvõtteid, näiteks reklaami õiguspärasust. Ühtlasi tõusevad trahvi ülemmäärad, kuna praegused on ajale jalgu jäänud ning neil ei ole piisavalt mõju, et ennetada võimalikke rikkumisi.

Uus rahvatervishoiu seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2025.