Professor Ottmar Lipp, kes töötab Queenslandi tehnikaülikooli psühholoogia ja nõustamise koolis, ütles, et inimese aju on loodud nägusid tuvastama. «Nad pakuvad palju teavet inimeste kohta, kellega me suhtleme, ja sotsiaalsete olenditena on meil oluline seda teavet ära tunda ja oma käitumist kohandada.»
«Reageerimine vihjetele, nagu inimese vanus, sugu ja etniline kuuluvus, aga ka nende hetkeemotsioonidele näoilmete kaudu võib suurendada positiivsete tulemuste tõenäosust ja vähendada ohtu.»
Üks näide, kus meel kasutab otseteed maailma mõistmiseks, on nn rõõmsate nägude eelis.
«See viitab tähelepanekule, et me suudame kiiremini ja täpsemalt tuvastada rõõmu kui negatiivseid emotsioone, nagu viha või kurbust,» ütles professor Lipp.
Kuid tuvastamine on ka mõjutatud muust teabest, mis meil inimese kohta on — nii sellest, mida me näeme, kui ka sellest, mida me oleme nende kohta õppinud.
«Rõõmsate nägude eelis on suurem naiste kui meeste nägude puhul, suurem noorte kui vanade nägude puhul, suurem oma grupi kui võõra grupi nägude puhul (kuidas iganes grupp ka määratletud on), ja suurem inimeste puhul, keda me peame atraktiivseks või keda usume olevat meeldivad inimesed.»
Uurimus, mis avaldati ajakirjas Emotion, testis, kas see rõõmsate nägude eelis on ainulaadne inimnägudele või ilmneb ka näo pareidoolia näidete puhul.
Peaaegu 100 osalejale näidati arvukaid näo pareidoolia näiteid ning mõõdeti kiirust ja täpsust, millega nad tajusid väljendeid rõõmsate või vihastena.