Mida teha, kui said herilaselt nõelata?

Herilane. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuumalt alanud suvi meelitab õue ka herilasi ja mesilasi, kes vahel inimest nõelama kipuvad. Kui enamasti põhjustab nõelamine ajutiselt valu ja ebamugavustunnet, siis mõningatel juhtudel võib putuka nõelamine tähendada eluohtlikku seisundit. Kuidas nõelamise korral käituda ning mida panna tähele siis, kui inimesel võib olla putukaallergia, räägib BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Külm aitab mürgi levikut aeglustada

Proviisori sõnul on herilasi rohkem mais ja juunis, kui ilm on kuivem ja kuumem. Niiske suve korral võib herilasi kohata rohkem hoopis augustis. «Apteegist otsitakse sagedamini abi lastele, kuna nende valulävi tundub madalam olevat ning vanematel on hirm, kui lapsel on näiteks käsi paiste läinud ja valutab,» sõnas ta.

Kuivõrd herilase nõelamine võib olla valus, tuleks esimese hooga nõel nahast välja tõmmata ning asetada nõelamise kohale külmakompress. «Kui muud pole, sobib ka sügavkülmas olnud köögivilja- või marjakott. Samuti võib jäseme asetada külma vette,» juhendas ta.

Leevendavaid preparaate leidub ka apteegis: näiteks võib 15–25 sentimeetri kauguselt kanda nahale külmaspreid, mis leevendab valu kiiresti. «Võib võtta ka valuvaigistit, kui nõelamise koht ikkagi tuikab ja valutab. Tõhusam on ibuprofeen, sest see alandab ka pisut turset ja põletikku.»

Külma eseme või külmasprei kasutamise eesmärk ei seisne aga ainult valu leevendamiseks. «Külm aitab mürgi kiiret levikut aeglustada ning on oluline nende jaoks, kellel esineb herilase või mesilase mürgi vastu allergia,» selgitas proviisor.

Putukaallergia võib välja kujuneda elu jooksul

Nagu mainitud, leidub meie seas ka inimesi, kelle jaoks võib herilase või mesilase nõelamine tähendada eluohtlikku olukorda. «Kui herilane või mesilane nõelab, siis läheb see koht alati ja kõikidel inimestel kergelt turse ja valusaks. Kui aga esineb allergia, siis tekib lisaks üle keha nõgeslööve, kõri paistetab üles, inimene hakkab köhima ja hääl kähisema, ta võib minestada ning hingetoru võib täiesti kinni paistetada. Selline näeb välja eluohtlik anafülaktiline šokk,» ütles Lehari.

Olukorra teeb ohtlikumaks asjaolu, et allergiline reaktsioon võib välja kujuneda elu jooksul, mistõttu ei pruugi inimene potentsiaalsest ohust teadlik olla. «Kui on nii, et inimesel tekib lööve ja kergelt halb enesetunne, kuid hingamine on vaba ning varem pole herilase mürgi suhtes allergiat diagnoositud, siis see juba tähendab, et on aeg minna allergoloogi juurde ja lasta see diagnoos kinnitada. Edaspidi tuleb endaga kaasas kanda elupäästvat adrenaliinipliiatsit,» toonitas apteeker.

Teadaoleva allergia korral tuleks kindlasti kutsuda kiirabi

Turse ja nõgeslööbe vastu aitab Margot Lehari sõnul ka allergiatablett, mida võib tarvitada näiteks siis, kui nõelamise koht läheb väga turse, sügeleb või kui nõelamise koht asub peapiirkonnale lähedal – näiteks kaelal, näol või ülakehal. Sobivat allergiatabletti oskab soovitada apteeker. Siiski pole allergiatabletist abi eluohtlike juhtumite korral – tugeva reaktsiooni või teadaoleva allergia korral tuleks kindlasti kutsuda kiirabi ning teha adrenaliinisüst.

«Allergiatablett hakkab mõjuma umbes 30–40 minuti pärast ja maksimaalne toime saabub tunni-kahe pärast, kuid hing võib kinni minna ja allegikust inimene lämbuda 5 minuti jooksul. Sellepärast on allergikule oluline esmaabiks kasutada adrenaliinipliiatsit, mis süstitakse suurde lihasesse, näiteks reide.»

Adrenaliin hakkab mõjuma minutiga, kuid mõju kestab umbes pool tundi. «Süst on automatiseeritud nii, et nõel tungib ka vajadusel läbi riiete. Selle poole tunni jooksul peab inimene kindlasti võtma ka allergiatabletti – kui ühe ravimi mõju kaob, on teine juba mõjuma hakanud,» juhendas proviisor.

Seega tuleb teadaoleva allergia või tugeva reaktsiooni korral kindlasti katta nõelatud koht külmaga, kutsuda kiirabi, teha adrenaliinisüst ning võtta sisse allergiatablett – see võib päästa inimese elu.

Säilita rahu ja väldi kätega vehkimist

Ehkki herilased ja mesilased tekitavad õues viibides ebamugavust ja ärevust, ei tasu Margot Lehari sõnul nende suhtes vaenulik olla, kuna nad on osa loodusest. «Paljud vihkavad ja kardavad herilasi ja mesilasi, aga neil on ökosüsteemis oma koht ja nad pole loodud pelgalt inimeste ründamiseks, vaid aitavad aias kahjureid tõrjuda,» märkis proviisor.

Kuivõrd herilasi ahvatlevad lahtised söögid ja joogid, mis lõhnavad magusalt, siis värskes õhus viibides tuleks toiduga olla ettevaatlik. «Eriti magusad ja lõhnavad on lahtised morsijoogid ja koogid, sest herilased vajavad magusat. Hoidke alati kork ja kaas peal ja enne joomist vaadake, mida te suhu kallate,» ütles Lehari.

Samas tiirlevad herilased sageli ka grill-liha ja vorstide küpsetamise ümber. «Magusad parfüümid ja eredavärvilised suure mustritega kirjud riided kutsuvad neid lähemale, eukalüpti- ja sidrunheina lõhn peletavad jällegi eemale.»

Herilase ilmnemisel tuleks ennekõike säilitada rahu ja vältida kätega vehkimist. Allergikutel ja nende lähedastel tuleks tähelepanu suunata koduse keskkonna kontrollimisele. «Võiks üle vaadata, et herilased ei teeks pesa näiteks katuseräästa alla, pööningule, rõdu või terrassi lähedusse, et kokkupuuteid vähendada,» ütles Lehari.