/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/07/26/16245815t1hee05.jpg)
«24-tunnine paastumine kaks korda nädalas suurendab spetsiifiliste immuunrakkude, mida nimetatakse loomulikeks tapjarakkudeks (natural killer cells ehk NK-rakud), vähivastast võimekust,» selgub uuest uuringust. Need leiud võivad tulevikus avada mitmeid võimalusi vähiravi täiendamiseks.
Kõik, mis aitab kehal vähiga võidelda, on hea, eriti kui neid on lihtne rakendada ja need ei vaja arsti retsepti. Hiljuti uurisid New Yorgi Memorial Sloan Kettering (MSK) Cancer Centeri teadlased, kuidas paastumine suurendab immuunsüsteemi vähivastaseid võimeid.
«Kasvajad on väga näljased,» ütles Joseph Sun, immunoloog ja uuringu kaasautor. «Nad neelavad olulisi toitaineid, luues vaenuliku keskkonna, mis on sageli rikas lipiidide poolest, mis on enamikele immuunrakkudele kahjulikud. Meie näitame siin, et paastumine programmeerib need looduslikud tapjarakud ümber, et nad paremini ellu jääksid.»
Loomulikud tapjarakud (NK-rakud – natural killer cell's) on valged verelibled, mis hävitavad viirustega nakatunud rakke ja vähirakke. Kuigi nende peamine ülesanne on hävitada sissetungijaid, suhtlevad NK-rakud ka teiste immuunrakkudega, vabastades tsütokiinideks nimetatavaid valke, mis annavad neile märku rünnata kahjulikke rakke. Mida rohkem NK-rakke tungib vähkkasvajasse, seda parem on patsiendi prognoos.
Teadlased lasid vähki põdevatel hiirtel paastuda 24 tundi kaks korda nädalas; paastude vahel võisid nad vabalt süüa. Nad leidsid, et paastumine avaldas loomade NK-rakkudele suurt mõju. Nagu inimestel, kes paastuvad, langes ka hiirte glükoositase ja vabad rasvhapped, mida saab kasutada alternatiivse energiaallikana, kui teisi toitaineid on vähe, tõusid. Hiirte põrnas programmeeriti NK-rakud ümber.
«Iga paastutsükli ajal õppisid NK-rakud kasutama neid rasvhappeid alternatiivse kütuseallikana glükoosi asemel,» ütles uuringu juhtiv autor Rebecca Delconte. «See optimeerib nende vähivastast tegevust, sest kasvaja mikrokeskkond sisaldab palju lipiide ja nüüd on nad võimelised kasvaja sisse tungima ja seal paremini ellu jääma tänu sellele metaboolsele treeningule.»
Lisaks alternatiivse energiaallika pakkumisele põhjustas paastumine ka NK-rakkude ümberpaiknemise. Paljud liikusid luuüdisse, kus nad paastumise tõttu puutusid kokku kõrge Interleukiin 12 nimelise proteiini kontsentratsiooniga. See suurendas rakkude gamma-intrferooni tootmist, mis on üks nende looduslikest kasvajavastastest tsütokiinidest.
«Kõigi nende mehhanismide koosmõjul leidsime, et NK-rakud on eeltreenitud tootma kasvajas rohkem tsütokiine,» ütles Delconte. «Ja tänu metaboolsele ümberprogrammeerimisele suudavad nad kasvaja keskkonnas paremini ellu jääda ja neil on paremad vähivastased omadused.»
Teadlased uurivad nüüd, kas on olemas kaks NK-rakkude populatsiooni, mis saavad erinevat treeningut kas põrnas või luuüdis, või kas kõik rakud läbivad mõlemad kohad.
Käesolev uuring täiendab olemasolevaid tõendeid, mis näitavad, et paastumist saab kasutada täiendava ravina keemiaravi kõrval vähivastases ravis. Lisaks võib uuring viia ravimite tuvastamiseni, mis sihivad paastumise tekitatud mehhanisme, ilma et patsiendid peaksid paastuma. Teine alternatiiv oleks koguda NK-rakke paastunud olekus ja hoida neid kehast väljas, hiljem manustades neid täiendava ravina.
Kuni edasiste uuringuteni soovitavad arstid inimestel enne paastumist oma arstiga rääkida.
«On palju erinevaid paastumise viise ja mõned võivad olla kasulikud, samas kui teised võivad olla kahjulikud,» ütles Neil Iyengar, rinnavähi spetsialist MSK vähikeskusest, kes ei osalenud antud uuringus. «Patsiendid peaksid oma arstiga arutama, mis on nende individuaalse olukorra jaoks ohutu ja tervislik.»
Uuring avaldati ajakirjas Immunity.
Allikad: MSK Cancer Center ja New Atlas