Puugid ründavad inimesi tavaliselt maist oktoobrini, kõige enam juulis-septembris. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäevane keskmine temperatuur on vähemalt +7°C. Rünnates inimest maapinnalt või taimedelt, imeb puuk end peremehe külge mitmeks päevaks ning eelistab seejuures kohta, kus nahk on õrnem. Puugi süljel on tuimestavad omadused, mistõttu on puugi hammustus reeglina valutu. Hammustuse koht muutub valulikuks või hakkab sügelema alles tunde hiljem.
Üle maailma on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi ning pidevalt avastatakse uusi. SYNLAB Eesti kliinilise juhi ja kliinilise mikrobioloogi dr Paul Naaberi sõnul on sagedasemateks puukidega levivateks haigusteks puukentsefaliit ja puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi, mõlema osas kuulub Eesti kõrge riskiga piirkonda.
«Puukidega levivad ka teised nakkused – ehrlihioos/anaplasmoos, riketsioosid, babesioos, tulareemia, taastuvad palavikud, kuid nende levimuse kohta nii Eestis kui ka mujal Euroopas on vähe andmeid,» lisas dr Naaber.
Nakkuste suhtes tuleks dr Naaberi hinnangul uurida inimesi, kellel on peale puugirünnet tekkinud puugiga seotud nakkustele viitavad sümptomid. «Samas tuleb arvestada, et alati ei märka inimene ise kehale kinnitunud puuki, kuid kaebuste puudumisel pole mõtet igaks juhuks uuringuid teha. Nakkuse kahtlusel tuleks uurida inimest, mitte puuki, sest haigustekitaja leidmine või mitteleidmine puugil ei kinnita ega välista nakkust inimesel,» selgitas dr Naaber.
Puukentsefaliidi vastane vaktsiin ei ole püsiv
Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1- kuni 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. «Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid see kestab reeglina ainult ühe hooaja. Seetõttu on vajalik teha ka kolmas süst, mis pikendab immuunsust,» lausus SYNLABi arst. Terviseamet soovitab puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.