Puugiründe kõrghooaeg: arst selgitab, kui kaua kestab kaitse pärast vaktsineerimist

Puugid otsivad kinnitumiseks inimese kehal pehmeid ja sooje kohti, kus nahk on õrnem ja hea verevarustusega ning on võimalus jääda ohvrile märkamatuks. Foto: Elmo Riig

Kõige rohkem puugiründeid leiab aset juulist septembrini. Kuigi puukborrellioosi vastu veel end vaktsineerida ei saa, on puukentsefaliidi vältimiseks olemas tõhusad vaktsiinid. Immuunsus ei kesta paraku igavesti. Arst selgitab, kui kaua puukentsefaliidivastane kaitse pärast vaktsineerimist toimib ning kuidas immuunsust kontrollida.

Puugid ründavad inimesi tavaliselt maist oktoobrini, kõige enam juulis-septembris. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäevane keskmine temperatuur on vähemalt +7°C. Rünnates inimest maapinnalt või taimedelt, imeb puuk end peremehe külge mitmeks päevaks ning eelistab seejuures kohta, kus nahk on õrnem. Puugi süljel on tuimestavad omadused, mistõttu on puugi hammustus reeglina valutu. Hammustuse koht muutub valulikuks või hakkab sügelema alles tunde hiljem.

Üle maailma on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi ning pidevalt avastatakse uusi. SYNLAB Eesti kliinilise juhi ja kliinilise mikrobioloogi dr Paul Naaberi sõnul on sagedasemateks puukidega levivateks haigusteks puukentsefaliit ja puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi, mõlema osas kuulub Eesti kõrge riskiga piirkonda.

«Puukidega levivad ka teised nakkused – ehrlihioos/anaplasmoos, riketsioosid, babesioos, tulareemia, taastuvad palavikud, kuid nende levimuse kohta nii Eestis kui ka mujal Euroopas on vähe andmeid,» lisas dr Naaber.

Nakkuste suhtes tuleks dr Naaberi hinnangul uurida inimesi, kellel on peale puugirünnet tekkinud puugiga seotud nakkustele viitavad sümptomid. «Samas tuleb arvestada, et alati ei märka inimene ise kehale kinnitunud puuki, kuid kaebuste puudumisel pole mõtet igaks juhuks uuringuid teha. Nakkuse kahtlusel tuleks uurida inimest, mitte puuki, sest haigustekitaja leidmine või mitteleidmine puugil ei kinnita ega välista nakkust inimesel,» selgitas dr Naaber.

Puukentsefaliidi vastane vaktsiin ei ole püsiv

Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1- kuni 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. «Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid see kestab reeglina ainult ühe hooaja. Seetõttu on vajalik teha ka kolmas süst, mis pikendab immuunsust,» lausus SYNLABi arst. Terviseamet soovitab puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.

Selleks et olla kindel, kas eelneva vaktsiini kaitse veel kehtib, saab oma immuunsust lihtsa IgG testiga kontrollida. «Puukentsefaliidi viiruse IgG antikehad hakkavad tekkima 1–2 nädalat pärast kokkupuudet viirusega või vaktsineerimist. Haiguse diagnoosimiseks soovitame aga testida IgM ja IgG antikehi alati koos,» lisas dr Naaber.

Haiguse läbipõdemine annab tema sõnul enamasti eluaegse immuunsuse. Pärast vaktsineerimist jäävad puukentsefaliidi antikehad organismi kolmeks kuni viieks aastaks. Täpsema info immuunvastuse kohta annab vereanalüüs.

Kui puukentsefaliiti saab vältida õigeaegse vaktsineerimisega, mis tagab piisava koguse antikehade olemasolul immuunsuse, siis borrelioosi vastu vaktsineerida ei saa ning seetõttu on vajalik pärast puugi leidmist see kiiresti eemaldada ja borrelioosi kahtluse korral teha test.

«Kui nelja nädala jooksul tekib hammustuse kohale või selle lähedale punetav ümmargune laik, siis tuleb kohe pöörduda arsti poole, kuna see on üks puukborrelioosi peamistest tunnustest,» lausus dr Naaber. Samuti tuleb pöörduda arsti poole, kui pärast hammustust tekib palavik, keha üldine nõrkus, liigesevalud või peavalu.