Mononukleoos on tervet keha kurnav viirushaigus, mille peiteaeg on kuni kuus nädalat ning mis võib tekitada rõhuva väsimuse ja kurnatuse lausa mitmeks kuuks. Inglise keeles nimetatakse mononukleoosi kissing disease’iks ehk suudlemistõveks, kuna see levib enamasti sülje kaudu.
Mononukleoos – pikaaegset väsimust tekitav viirushaigus
Eesti Perearstide Seltsi presidendi Diana Ingeraineni sõnul jõuavad selle haigusega perearsti juurde üldjuhul nooremas täiskasvanueas inimesed, ja nagu paljude teiste viirustega, kehtib ka selle puhul reegel, et mida vanemalt haigust põdeda, seda raskekujulisem see tõenäoliselt on. Paljud inimesed, eeskätt eelkooliealised lapsed, põevad haiguse läbi ilma oluliste haigusnähtudeta või siis üldiste haigustunnustega.
«Enamasti kurdetakse tugevat kurguvalu ja järgmisena halba enesetunnet – selline üldine mürgistuse tunne on. Kehv on olla ja ei jaksa midagi teha, võib olla ka palavik ning kael on valus,» kirjeldas Ingerainen haiguse sümptomeid. Haigusele on väga iseloomulik kohutav väsimus ja nõrkustunne, mis võivad kesta lausa mitu kuud.
Ühe tunnusena suurenevad viirust põdeval inimesel kukla-, kaela- ja kaenlaalused lümfisõlmed. Kõik haigusnähud ei pruugi esineda korraga – ükskõik milline neist võib olla ka haiguse ainsaks nähuks. Lisaks võib esineda ka turset silmade ümbruses ja peenetäpilist löövet kehal. Tavaliselt paraneb haige mõne nädala jooksul.
Haigus on Ingeraineni sõnul n-ö iseparanev ehk et sellel puudub spetsiifiline ravi. «Ja sel puhul ongi tähtis seda eristada ägedast kurgumandlipõletikust, et mitte hakata inimesele andma ilmaasjata antibiootikume. Viiruse puhul võib see pigem kahjuks tulla,» rääkis tohter.
Ingerainen selgitas, et antibiootikum toimib ainult bakterite peal, ja kui tegemist on hoopis viirushaigusega, siis ajab ravim hoopis keha muude bakterite tasakaalu sassi ja keha iseparanemise võime väheneb.
Kindlasti tuleb aga ravida haiguse sümptomeid nagu valu ja palavik. «Või kui haigusest on tekkinud äge turse, tuleb see alla võtta, et inimene saaks ikkagi normaalselt hingata,» nentis perearst.
Haigusest paranemiseks on kehale vaja puhkust. «See on universaalne, et kui inimene on haige, siis ta ei tohiks mitte mingil juhul lisaks koormata. See on iga haiguse puhul nii,» möönis Ingerainen. Samuti soovitatakse kolm-neli nädalat pärast paranemist vältida füüsilist koormust.
Haiguse ennetamiseks tuleks hoiduda lähikontaktist haigega ning mitte kasutada temaga ühiseid nõusid ja esemeid, mis võivad olla süljega saastunud. Oluline on isikliku hügieeni reeglite täitmine, eeskätt käte pesemine seebi ja veega.
Terviseameti andmeil registreeriti mullu Eestis 342 mononukleoosi haigusjuhtu, mida on mõnevõrra rohkem kui eelnevatel aastatel.
Mononukleoos
• Nakkuslik mononukleoos on Epstein-Barri viiruse põhjustatud süljega leviv nakkushaigus. Viirus paljuneb suu- ja neelu limaskestal ning süljenäärmetes, sattudes edasi verre.
• Põhilised haigustunnused on halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.
• Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kulgeb haigus mononukleoosile iseloomuliku haiguspildiga. Noorukieas haigestuvad umbes pooled nakatunutest. Sümptomid on seda rohkem väljendunud ja tüsistuste risk seda suurem, mida vanem on patsient.
• Epstein-Barri viirus kuulub herpesviiruste hulka ja on üks levinumaid viirusi inimesel.
• Haigestumisjärgselt võib viiruse eritamine sülje või uriiniga kesta aasta või enam.
• Haigustekitaja levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Väikelapsed nakatuvad tihti haigustekitajaga saastunud mänguasjade või muude esemete kaudu. Noored võivad nakatuda suudlemisel, samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist juues. Õhu kaudu piisknakkusena viirus ei levi.
• Viiruse peiteaeg on neli kuni kuus nädalat.
• Haigusel puudub spetsiifiline ravi, ravitakse sümptomeid.
Allikas: terviseamet