Kanada teadlased: tegime keele alla tilgutatava insuliini – diabeetikud ei peagi end varsti süstima

Suukaudne insuliin oleks suurks abiks kõigile diabeetikutele. Foto: Pixabay

Diabeetikud, kes on väsinud igapäevastest süstidest, võivad leida lootust vähem invasiivsest alternatiivist. Briti Columbia Ülikooli (University of British Columbia ehk UBC) teadlased on välja töötanud uue insuliini manustamise meetodi, kus kasutajad peavad tilgutama vaid mõned tilgad oma keele alla.

Diabeedi tunnuseks on võimetus toota piisavalt insuliini, et reguleerida veresuhkru taset. 1. tüübi diabeediga ja paljud 2. tüübi diabeediga inimesed vajavad insuliini mitu korda päevas, mis tavaliselt manustatakse nahaaluste süstidena. See pole mitte ainult ebamugav, vaid ka keeruline patsientide jaoks, lisaks tekitab see potentsiaalset bioloogilist jäädet.

Vähem invasiivsed meetodid on väljatöötamisel, kuid nende edu on erinev. Eksperimentaalsed tehnikad hõlmavad juhitavaid implantaate või ultraheliplaastreid, mis toimetavad ravimeid otse läbi naha, kuid peamine uurimissuund on suukaudne insuliini manustamine. Lõppude lõpuks on tableti neelamine lihtne, valutu ja paljude inimeste igapäevane tegevus.

Siiski on ka selle meetodiga probleeme. Insuliin on habras molekul, mis ei ela üle maost soolestikku jõudmist, kus see saab vereringesse imenduda. Aidata võivad insuliini kapseldamine erinevatesse materjalidesse või isegi kapslite valmistamine, mis füüsiliselt süstivad selle limaskesta, kuid see tähendab, et insuliin metaboliseeritakse esmalt maksas, mis võib muuta selle struktuuri.

Uue uuringu jaoks töötas UBC meeskond välja süsteemi, mida võib nimetada suukaudseks insuliiniks. Kuid selle asemel, et see alla neelata, kasutatakse tilku, mis asetatakse keele alla. Seda meetodit, mida tuntakse sublingvaalse manustamisena, kasutatakse ravimite puhul, mis ei püsi maos. See on tõhus, sest keelealune kude sisaldab palju kapillaare, mis võimaldavad ravimil kiiresti vereringesse imenduda.

Tavaliselt ei toimiks see meetod insuliini puhul hästi, sest tegemist on suure molekuliga, mis ei pääse kergesti läbi rakkude. Seetõttu sidus meeskond selle rakku tungiva peptiidiga (CPP), mis on valmistatud kalade kõrvalsaadustest ja muudab rakud läbilaskvamaks.

«Mõelge sellele kui giidile, mis aitab insuliinil labürindis navigeerida, et kiiresti vereringesse jõuda,» ütles dr Jiamin Wu, üks uuringu teadlastest. «See giid leiab parimad teed, muutes insuliini liikumise lihtsamaks.»

Meeskond testis tehnikat hiirte peal. Kui insuliin oli seotud CPP-ga, jõudis see edukalt vereringesse ja kontrollis veresuhkru taset umbes sama hästi kui süstimise teel manustatud insuliin. Ilma juhipeptiidita kippus insuliin suu limaskestale kinni jääma.

Teadlased töötavad praegu tehnoloogia litsentseerimise kallal, et leida kommertspartnereid.

Süsteemi kirjeldati kahes hiljutises artiklis (esimene ja teine)  ja, mis avaldati ajakirjas Journal of Controlled Release.

Allikas: UBC  ja New Atlas