Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Austria arstid: panime südamelihase pärast keerukat operatsiooni üsna kiirelt taastuma – loe, kuidas nad seda tegid (1)

Copy
Arsti käes on hellasid lööklaineid tekitava seadme sond, millega kiiritatakse vahetult pärast arteri ümberjuhteoperatsiooni südamepiirkonda.
Arsti käes on hellasid lööklaineid tekitava seadme sond, millega kiiritatakse vahetult pärast arteri ümberjuhteoperatsiooni südamepiirkonda. Foto: Innsbrucki ülikooli kliinik

Innsbrucki ülikooli kliinikus juurutati helilaineravi meetodit, millega suunatakse südamelihas vahetult pärast möödajuhtopetatsiooni kiire taastumise rajale. Kui sooned kokku õmmeldud, siis töödeldakse veel avatud rindkeres südamepiirkonda hellade heli-lööklainetega.

Austria teadlaste uuring viitab, et hellad lööklained võivad aidata patsientide südamekudet taastada pärast arterist möödajuhtivat operatsiooni (bypass surgery). Uuring, milles osales 63 inimest, näitas, et uut ravi saanud suutsid kõndida kaugemale ja nende süda pumpas rohkem verd. «Esimest korda näeme, kuidas südamelihas taastub kliinilises keskkonnas. See võiks aidata miljoneid inimesi,» ütles Innsbrucki Meditsiiniülikooli professor Johannes Holfeld.

Lööklaine ravi ja südamefunktsiooni paranemine

Teadlased kavandavad ulatuslikumaid katseid, et kontrollida tulemusi laiemas patsientide grupis. Seadmel, mida teadlased nimetavad kosmose fööniks (space hairdryer), on potentsiaal pakkuda uusi lahendusi südamehaiguste raviks.

Blokeeritud arterid ja südamehaigused

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb igal aastal südamehaiguste või muude kardiovaskulaarsete tüsistuste tõttu 18 miljonit inimest.

Riskitegurite hulka kuuluvad kõrge vererõhk, ebatervislik toitumine ning tubaka ja alkoholi tarbimine. Südamehaigusi ei ole võimalik täielikult ravida, kuid ravimid ja muud ravivõtted aitavad haigust kontrolli all hoida ja vähendavad südameinfarkti riski, kus verevarustus organile järsult blokeeritakse.

Rasketel juhtudel võtavad kirurgid terve veresoone rinnast, jalast või käsivarrest ja siirdavad selle üle südame piirkonda ja allapoole blokeeritud arterit – seda protseduuri tuntakse südamearterist möödajuhtiva operatsioonina (heart bypass). Selline operatsioon võib säilitada südamefunktsiooni, kuid mitte seda parandada.

Hella lööklaine teraapia

Austria teadlased püüavad kahjustatud kudet ise taastada, rakendades vahetult pärast eelnimetatud operatsiooni õrnu helilaineid. Umbes 10 minutit kestev protseduur on mõeldud uute veresoonte kasvu stimuleerimiseks südameatakist kahjustatud või armistunud piirkonnas. Sarnast «lööklaine» tehnikat kasutatakse juba ka teiste seisundite, nagu vigastatud kõõluste ja erektsioonihäirete, raviks. Kõrgema tugevusega lained või impulsid on kasutusel ka neerukivide purustamise protseduuris, mida tuntakse litotripsiana.

Uuringu tulemused ja patsiendi elukvaliteedi paranemine

Uuring, mille tulemused avaldati European Heart Journalis, hõlmas säärase südameoperatsiooni läbinud patsiente, kellest pooled said üldanesteesia all helilaine ravi, samas kui teised läbisid võltsprotseduuri. Aasta pärast operatsiooni oli hapnikurikka vere kogus südames suurenenud:

11,3% lööklaine grupis

6,3% kontrollgrupis

Lööklaine ravi saanud patsiendid suutsid ka kaugemale kõndida ilma puhkamata ja teatasid kõrgemast elukvaliteedist. «See tähendab, et nad suudavad jälle oma koeraga jalutama minna või supermarketis käia,» ütles prof Holfeld. «Ootame ka, et nende eluiga pikeneb ja nad satuvad harvemini haiglasse tagasi.»

Seadme kasutuselevõtt ja tulevikuplaanid

Briti Südamefondi (British Heart Foundation) meditsiinidirektori asetäitja ja kardioloog dr Sonya Babu-Narayan ütles, et praegune südamehaiguste ravi jätab palju arenguruumi. «Uuringu teeb põnevaks see, et aasta hiljem oli lööklainetega ravitud patsientidel parem südamefunktsioon ja vähem sümptomeid kui nendel, kes ei saanud ravi,» ütles ta. «Nüüd on vaja suuremaid ja pikemaajalisi uuringuid, et uurida ravi pikaajalisi mõjusid.»

Teadlased ootavad Euroopa regulatsioonide heakskiitu seadmele veel sel aastal ning esimest kasutust patsientidel väljaspool kliinilisi uuringuid plaanitakse 2025. aastaks.

Uuringut rahastasid Austria valitsusasutused, USA Riiklik Südame, Kopsu ja Vere Instituut (National Heart, Lung and Blood Institute) ning Innsbrucki Meditsiiniülikoolist välja kasvanud ettevõte, mis on osaliselt teadlaste omanduses.

Allikas: BBC

Tagasi üles