Puukentsefaliit – ohtlik, aga välditav haigus

• Pärast aastaid haigestumuse vähenemist on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis suurenenud.
• Eestis oli 2023. aastal ka surmaga lõppenud haigusjuhte senisest rohkem.
• Puukentsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida, aga põhjuslikku ehk viirusevastast ravi ei ole.

Eesti neuroloogiakeskustes on nähtud viimasel aastal rohkem patsiente, kel esinevad puukentsefaliidi tagajärjel ajukahjustuse nähud, kirjutab professor Pille Taba, Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja.

Puukentsefaliit on närvisüsteemi viirushaigus, millesse inimene nakatub puugihammustuse kaudu; puugid omakorda saavad nakkuse metsloomadelt ja närilistelt. Harva võib puukentsefaliidi nakkuse saada ka pastöriseerimata piimatoodetest.

Puukide kaudu levivad ka mõned muud haigused, sagedamini puukborrelioos – mis esmasena avaldub nahalööbega ja allub ravile antibiootikumidega, kuid ravimata juhtudel võib põhjustada ka närvisüsteemi, südame ja liigeste häireid ja kulgeda pikaajaliselt.

Harvem ja enamasti kerge kuluga on erlihhioos, ning kirjeldatud on ka babesioosi, anaplasmoosi ja riketsiooni – mis ei põhjusta märkimisväärset rahvastiku terviseprobleemi.

Tervise Arengu Instituudis (TAI) on uuritud meie puukide nakkuskandlust. 2022. aastal avaldatud raporti järgi olid enam kui pooled puugid nakkuskandjad, ning veerand puukidest kandsid mitut haigusetekitajat.

Puukentsefaliidi vaktsiinid on kasutusel olnud aastakümneid, Euroopa vaktsiinid on kõrge efektiivsusega ja kõrvaltoimete risk on väike; vaktsineerida võib ka lapsi juba teisest eluaastast.

Puugihammustust pole märgatud

Murettekitav on praegu puukentsefaliidi juhtude arvu tõus pärast haigestumuse langust varasematel kümnenditel, ning viimastel aastatel on olnud rohkem ka raskeid surmaga lõppenud haigusjuhtusid. 2023. aastal registreeriti Eestis Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel 209 puukentsefaliidi haigestumisjuhtu, mis on kolm korda rohkem kui parimatel aastatel; neist seitse lõppesid surmaga.

Umbes kolmandikul juhtudel ei ole haigestunud puugihammustust märganud, kuigi immuunanalüüsid kinnitavad diagnoosi. Nakatumisele alati haigussümptomeid ei järgne, aga tüüpiline haigus algab palaviku, peavalu ja muude viirusinfektsiooni sümptomitega, ning levib kesknärvisüsteemi mõne nädala jooksul koos teise palavikuepisoodiga.

Esineb rohkem ajukahjustuse nähte

Puukentsefaliit võib kulgeda erinevate haigusnähtude ja raskusega. Meningiit (ajukelmepõletik) on küll patsiendile raske ja vajab haiglaravi, aga paraneb jääknähtudeta, kuna ajukude ei ole põletikust haaratud, kuigi paranemine võib võtta pikka aega. Entsefaliit (ajupõletik) ja müeliit (seljaajupõletik) seevastu põhjustavad aju ja seljaaju põletikulisi kahjustuskoldeid, mistõttu võivad tekkida halvatused, koordinatsiooni- või kõnehäired, ka epileptilised hood, psüühikahäired või teadvusehäire, ning närvisüsteemi kahjustus ei pruugi täielikult paraneda. Kõige raskematel juhtudel võivad haiged vajada intensiivravi juhitava hingamisega. Eesti neuroloogiakeskustes oleme viimasel aastal näinud rohkem patsiente ajukahjustuse nähtudega. Üldiselt põevad vanemaealised inimesed puukentsefaliiti raskemalt ja lapsed kergemini. Raskem kulg on puukentsefaliidil ka kaasuvate krooniliste haiguste ja immuunsüsteemi häirete korral.

Puukentsefaliidi haigestumine sagenemiseks ja agressiivsemaks haiguse kuluks võib oletada mitmeid põhjusi: kas on viirus muutumas, puugid suuremal määral nakatunud, või neid ongi rohkem meie ümbruses, kaasa arvatud linnaruumis, kus niitmata heina elurikkuses ka rohkem puuke võib leida. Euroopa Haiguskontrolli ja –ennetuskeskus (ECDC) raporteerib puukentsefaliidi haigestumuse tõusu ka teistes regiooni riikides, seega puukide leviku laienemine on probleemiks terves Euroopas.

Lisaks loodusele võib puukidega kokku puutuda ka koduaias ja kõrge heinaga linnaparkides.

Siberi ja Kaug-Ida alatüübid põhjustavad tõsisemat haigust

Puugid tunnevad end hästi niiskuses, aga saavad hakkama ka kuivematel perioodidel ja neile sobib hästi kliima soojenemine: koos kliima muutusega on puugid levinud nii soojematele kui külmematele aladele ning nakatumise periood on pikenenud varakevadest hilissügiseni. Puukentsefaliidi viirusel on kolm alatüüpi: kui Euroopa alatüübist põhjustatud haigus on healoomulisema kuluga, siis Siberi ja Kaug-Ida alatüübid põhjustavad tõsisema kuluga pikaajalist haigust ja rohkem surmajuhtumeid. Kuivõrd Põhjamaades on kirjeldatud puukentsefaliiti juhtusid viiruse teistest alatüüpidest, ei saa välistada nende esinemist ka Eestis.

Puukentsefaliidil viirusevastast põhjuslikku ravi ei ole – kui haigus on juba käes, ei saa selle kulgu muuta, vaid ravitakse haiguse sümptomeid: palavikku, peavalu, epileptilisi hoogusid, ajuturset jm, nagu enamuse viirushaiguste puhul. Ainus võimalus potentsiaalselt raskest haigusest puutumata jääda on vaktsineerimine. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab elanikkonna vaktsineerimist niinimetatud endeemilistes piirkondades, kus haigestumus on üle viie puukentsefaliidi juhu 100 000 elaniku kohta. Eesti on selle kriteeriumi järgi olnud suure levikuga piirkond ka parematel aastatel, kuid 2023. aasta haigestumusnäitajaks oli 16 juhtu 100000 elaniku kohta.

Vaktsiin on väga tõhus ja ohutu

Puukentsefaliidi vaktsiinid on kasutusel olnud aastakümneid. Euroopas on registreeritud kaks vaktsiini, mõlemad on kõrge efektiivsusega ja kõrvaltoimete risk on väike; neid võib kasutada ka vaheldumisi. Olemas on lastevaktsiin, millega võib vaktsineerida juba alates teisest eluaastast. Esmane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist; immuunsus kahe vaktsiinisüsti järel on juba üle 90 protsendi, kuid vajab kindlasti kolmandat doosi aasta jooksul. Püsiv immuunsus saavutatakse korduvate vaktsineerimistega, mida tehakse olenevalt vanusest ja kaasuvatest haigustest 3-5 aasta tagant.

Vaktsineerimise efektiivsus on 100 protsendi lähedane, kuid mõnedes uuringutes on kirjeldatud üksikuid haigusjuhte ka vaktsineeritutel. Euroopa vaktsiinid kaitsevad ka puukentsefaliidi Siberi ja Kaug-Ida alatüüpide vastu. Ainsa riigina on Austrias puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine lülitatud regulaarsesse kalendrisse – seal on väga selgelt näha haigestumuse märkimisväärne langus rahvastikus, kusjuures väikse osa vaktsineerimata elanikkonna haigestumine on jäänud kõrgeks. Loodan, et puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine jõuab ka Eestis regulaarsesse immuniseerimiskalendrisse.

Eestis on vaktsineerimine võimalik perearstide juures ja nakkuskabinettides, suurhaiglates ja ka paljudes apteekides.

Heledad riided ja kinnised jalanõud

Puugihammustuse riski vähendab ka õigesti riietumine loodusse minnes: pikkade käiste ja säärtega heledad riided, kinnised jalanõud, ja põhjalik ülevaatus looduses käimise järgselt. Vaktsineerimist need abinõud siiski ei asenda. Ilmselt on puukentsefaliidi viiruse levik laiaulatuslikum kui raportid näitavad, nakatuda võib ka koduaias ja linnas, ning haiguse kulgu ei ole võimalik ennustada.

Euroopa küsitlusuuring näitas, et eestlaste teadlikkus puukentsefaliidi vaktsiinist on väga hea, kuid vaktsineerida on otsustanud ainult kolmandik, kuna ei pea ennast puukenstefaliidist ohustatuks. On aeg sellest müüdist üle saada ja teadvustada, et elame endeemilise puukentsefaliidi regioonis, aga selle haiguse eest on ennast võimalik vaktsineerimisega kaitsta – nii et tegudele!