Zombistuvate hirvede arv kasvab – loe, mis on seda põhjustav prioonhaigus

Kroonilise kurnatushaiguse tunnustega nn zombistunud hirv. Foto: Terry Kreeger / Wikimedia Commons

Postimees on vahendanud mitmeid uudiseid, kus on näidatud seost, et teatud ajuhaigusega metsloomade liha söömisel on see inimestele üle kandunud. Praeguseks on teised uurijad sedalaadi väited kahtluse alla seadnud, aga vaatamata sellele tuleb metsloomade liha söömisel siiski silmas pidada ettevaatuspõhimõtet ning liha vajalikul moel enne söömist termiliselt töödelda.

Sel aastal pälvis üks rühm teadlasi laialdast meediatähelepanu oma provokatiivse raportiga: nad väitsid, et on leidnud kaks haruldase, kuid surmava prioonhaiguse juhtumit jahimeestel, mis võisid olla põhjustatud nakatunud hirveliha söömisest – hirmutav meeldetuletus hullulehmatõve kriisist, mis toimus enam kui 30 aastat tagasi. Kuid paljud väliseksperdid ei nõustu ja hiljutised uuringud on vaidlustanud, et selline asi on üldse võimalik – vähemalt praegu.

Jahimeeste saatuslikud juhtumid

Raporti esitasid Texase ülikooli San Antonio tervishoiuteaduste keskuse (University of Texas Health Science Center at San Antonio) teadlased aprilli alguses Ameerika neuroloogiaakadeemia (American Academy of Neurology) iga-aastasel konverentsil.

Teadlased leidsid 72-aastase mehe juhtumi, kes suri 2022. aastal Creutzfeldt-Jakobi tõppe ehk CJDsse, mis on inimestel kõige levinum, kuid siiski väga haruldane prioonhaigus. Raporti kohaselt oli mehel sõber samast jahiseltsist, kes oli hiljuti samuti surnud CJDsse. Mõlemad mehed olid väidetavalt söönud hirveliha samast hirvepopulatsioonist, kus varem oli tuvastatud kroonilise kurnatuse haiguse (chronic wasting disease ehk CWD) juhtumeid.

Prioonhaiguste olemus

CJD, CWD ja teised prioonhaigused on põhjustatud kahjutust prioonvalgust, mis on muutunud aga oma struktuurilt valeks ja kui see vale prioon puutub kokku oma normaalse versiooniga, sunnib ta ka seda muutuma teiseks valeks koopiaks. Aja jooksul hävitab see zombilikult kogunev haigete prioonide mass aju seestpoolt, kuigi sümptomid, nagu dementsus, võivad ilmneda alles aastate või aastakümnete pärast. Kuid kui sümptomid ilmnevad, järgneb peatselt surm.

Imetajad on üldiselt vastuvõtlikud prioonhaigustele, mis võivad tekkida juhuslikult või olla põhjustatud geneetilistest mutatsioonidest, mis muudavad halbade prioonide ilmnemise peaaegu vältimatuks. Kuid mõnikord võivad prioonid levida ühelt isendilt teisele (teadaolevalt levis selline prioonhaigus nagu kuru kannibalismi kaudu) või isegi kahe erineva loomaliigi vahel. 1980. aastatel saime teada, et lehmad võivad arendada veiste spongioosset entsefalopaatiat ehk hullulehmatõbe prioonidest, mis võisid olla saadud prioon-nakatunud lammastelt. Mõni aasta hiljem saime teada, et inimesed võivad nakatuda hullulehmatõve CJD-vormiga, süües nakatunud lehmi.

Hullulehmatõve epideemia ja sellest tulenevad CJD-puhangud suudeti lõpuks ohjeldada tänu paranenud toiduohutuse praktikatele. Kuid hirvede krooniline kurnatushaigus (CWD), mis avastati esimest korda 1960. aastatel, on aja jooksul muutunud suuremaks probleemiks, kuna haigus on levinud laiemalt ja kaugemale Põhja-Ameerika hirvepopulatsioonides.

Spekulatsioon ja reaalsus

UT Health San Antonio teadlased väitsid, et sarnane sündmuste jada võis juhtuda ka nende kahe jahimehe puhul. «Patsiendi tervise ajalugu, sealhulgas sarnane juhtum tema sotsiaalses grupis, viitab võimalusele uuele loomalt-inimesele ülekandele CWD puhul,» kirjutasid nad. Samuti kutsusid nad üles tegema rohkem uuringuid selle võimaluse uurimiseks.

Teadlased rõhutasid selgelt, et see potentsiaalne prioontõve seos hirvede ja inimeste vahel on tõestamata, kuid teised meediaväljaanded ei olnud oma sõnades nii ettevaatlikud. Näiteks Suurbritannia Daily Maili pealkiri oli järgmine: «Kaks jahimeest said esimesteks ameeriklasteks, kes surid zombie-hirve haigusesse pärast nakatunud hirveliha söömist.»

Väliste ekspertide seisukoht

Paljud välisteadlased ja organisatsioonid arvasid, et teadlased läksid oma spekulatsioonidega liiga kaugele, arvestades piiratud teavet. Tennessee eluslooduse liit märkis https://tnwf.org/response-to-recent-report-about-cwd/, et katse siduda juhuslikud CJD juhtumid inimestel CWDga ilma dokumentatsiooni või tõenditeta on uskumatult vastutustundetu. Haiguste kontrolli ja ennetamise keskus (Centers for Disease Control and Prevention ehk CDC) oli heldem, kui CDC epidemioloog Ryan Maddox ütles aprilli lõpus väljaandele USA Today, et on oluline hinnata CWD ülekandmise potentsiaalset riski inimestele, kuid CDC oli uurinud juhtumeid ja välistanud seose CWDga.

Case Westerni ülikooli riikliku prioonhaiguste patoloogia jälgimiskeskuse (National Prion Disease PathologySurveillance Center) eksperdid olid samuti skeptilised, kuigi rõhutasid CWD jälgimise olulisust hirvedel.

Mõned loomkatsed, sealhulgas mitte-inimahvide puhul, on leidnud tõendeid, et kroonilise kurnatuse haiguse prioonid võivad potentsiaalselt nakatada inimesi, kuid teised uuringud pole seda kinnitanud. Hiljutises uuringus, mille juhtisid USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi teadlased, leiti samuti, et see on ebatõenäoline.

Laboratoorsed uuringud

NIAID teadlase Cathryn Haighi juhitud meeskond on varem uurinud looma laboratoorseid organoide – meie organite miniversioone –, mis suudavad nakatuda inimese CJD prioonidega. Selles uues uurimuses nakatas Haighi meeskond oma organoidid kergesti CJDga, mida kasutati kontrollvõrdlusena. Nad kastsid ka teisi organoide hirvede ja põtrade CWD prioonidesse nädal aega järjest ja jälgisid neid kuni kuus kuud.

«Lühidalt öeldes: me ei leidnud midagi,» ütles Haigh.

Haigh ei välista täielikult CWD ülekandumise võimalust inimestele. On võimalik, et CWD tüvi, mis võib kunagi liikidevahelist barjääri ületada, võib tekkida. Ja Haighi meeskond jätkab selle teema uurimist, sealhulgas ühes eelseisvas uuringus testitakse, kas CWD prioonid võivad nakatada inimese soole kudet, mis on tõenäoliselt oluline samm ajunakkuse suunas seoses nakatunud hirveliha söömisega. Kuid praegu, lähtudes nii nende kui ka teiste uurimustest, ei ole ta eriti mures. «Me arvame, et praegu on CWD leviku risk inimestele madal,» ütles ta.

Mis puutub hiljutisse raportisse, siis Haigh ei hoidnud oma arvamust tagasi. «Isiklikult arvan, et see oli hirmutamine. Ma ei arva, et nad esitasid midagi, mis paneks valdkonna inimesi muretsema,» ütles ta.

Gizmodo väitel on nad pöördunud mitmete CWD juhtumiraporti autorite poole nii enne selle avaldamist aprillis kui ka hiljuti, kuid nad ei ole otse vastanud. UT Health San Antonio avalike ja meediasuhete osakonna vanemjuht Monica Taylor vastas meie viimasele päringule. Taylor märkis õigesti, et meeskonna juhtumiraport ei olnud eelretsenseeritud uuring, vaid lihtsalt üks presentatsioon konverentsil.

«Selle presentatsiooni järeldus oli, et seni pole ühtegi tõestatud ülekande juhtumit,» lisas Taylor.

Seega, kui oled hirveliha armastaja, pole otsest vajadust oma harjumust muuta. Lihtsalt veendu, et küpsetad selle korralikult. Sa ei pruugi kunagi hirvedelt prioone saada, kuid igasugune alaküpsetatud liha võib siiski sisaldada mikroobe või parasiite, mis võivad sind haigeks teha, sealhulgas ulukiliha.

Allikas: Gizmodo