Mis erinevus on kuumarabandusel ja -kurnatusel ning kuidas siis abi anda?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Äärmuslik kuumus ei tekita probleeme mitte ainult loomamaailmas, vaid mõjutab ka inimesi; hiljutised kuumalained on põhjustanud surmajuhtumeid kogu Euroopas, Indias ja Saudi Araabias.

«Inimesed räägivad sageli kuumakurnatusest ja kuumarabandusest, nagu oleksid need eraldi asjad. Kuid need eksisteerivad mitte-nii tõsistest kuni olulise ja eluohtliku hädaolukorrani,» selgitas erakorralise meditsiini arst dr Thomas Waters ajakirjas Cleveland Clinic Health Essentials.

Kuumakurnatuse peamine märk on liigne higistamine, viimane katse keha jahutada läbi higi aurustumise nahalt. Selle käivitab hüpotalamus, aju väike piirkond, mis reguleerib kehatemperatuuri. Närvisüsteemi kasutades saadab see signaale higinäärmetele, mis reageerivad higi tootmise suurendamisega.

Kuid kuumakurnatuse korral ei piisa sellest keha jahedana hoidmiseks ja selle sisetemperatuur võib ulatuda 38,3–40°C. Selles higistamise staadiumis muutub raskeks ka kõigi kaotatud vedelike ja elektrolüütide asendamine, mis võib põhjustada dehüdratsiooni ja mõningaid muid haiguse sümptomeid.

Näiteks vajab organism mineraale nagu naatrium ja kaalium närvisignaalide saatmiseks, lihaste õigeks tööks ning vedeliku ja veremahu tasakaalu säilitamiseks. Kui neid olulisi elektrolüüte ei asendata, võib see kaasa tuua südame löögisageduse suurenemise, et proovida korvata madalamat veremahtu, lihaskrampe, pearinglust ja nõrkust.

Iiveldus ja oksendamine võivad kaasneda ka kuumakurnatuse sümptomitega, kuna nagu higistamine, on see viis vabaneda kehas millestki, mis hoiab kuumust kinni. «Need ei ole mitte ainult kuumakurnatuse tunnused, vaid võivad raskendada ka kuumast tingitud kurnatusest taastumist, kui proovite rehüdreerida,» ütles Isabel Valdez üldsisehaiguste dotsent.

Kui kuumakurnatuks jäetakse ravimata või keha ei suuda 30 minuti jooksul jahtuda, võib see areneda potentsiaalselt eluohtlikuks seisundiks, mida nimetatakse kuumarabanduseks. Sel hetkel ei suuda keha enam kontrollida oma temperatuuri, mis võib kiiresti tõusta üle 40°C – kuigi vastupidiselt levinud arvamusele ei lõpeta inimesed sel hetkel alati higistamist.

«Kliiniliselt iseloomustab kuumarabandust kesknärvisüsteemi (KNS) düsfunktsioon, mitme organi puudulikkus ja äärmuslik hüpertermia (tavaliselt >40,5°C),» kirjutavad haigusseisundi ülevaate autorid.

Mis puutub kesknärvisüsteemi – ehk aju ja seljaaju –, mis võib avalduda märgatavate sümptomitega, nagu segasus, kõnehäired, teadvusekaotus või krambid. Selle põhjuseks on asjaolu, et aju on ülekuumenemise suhtes äärmiselt tundlik, kuna liiga kõrge temperatuur kahjustab selle rakke, mis võib põhjustada talitlushäireid või surma. 

Probleemid kesknärvisüsteemiga võivad kuumarabanduse korral põhjustada probleeme teiste organite tööga, kuid veel üks suur mitmeorgani puudulikkuse põhjustaja on immuunsüsteemi tohutu stressireaktsioon.

See, kuidas protsess täpselt toimib, on ebaselge, kuid immuunsüsteemi reaktsioon ülekuumenemisele on kogu keha hõlmav põletikuline reaktsioon. Muudel juhtudel on terve põletikutase hea infektsiooni vastu võitlemiseks või vigastuste paranemiseks; kuid sel juhul on reaktsioon ülemäärane, nii et see võib põhjustada tõsiseid kahjustusi, mille tagajärjed võivad olla neeru-, maksa- või südamefunktsiooni häired või isegi rike.

Kuumakurnatuse korral on oluline võimalikult kiiresti kuuma käest ära tulla, seejärel võta seljast kõik mittevajalikud riided, joo vedelikku (selleks võivad olla kasulikud nii jahe vesi kui ka spordijoogid) ning jahuta nahka, kasutades näiteks külmakotte, jaheda veega niisutatud käsna ja ventilaatorid.

Kuumarabandus on siiski klassifitseeritud kui meditsiiniline hädaolukord ja seetõttu tuleks kutsuda kiirabi, kirjutab IFLScience. 

«See võib muutuda väga kiiresti surmavaks. Kuumarabandus ei ole midagi, millest saate lihtsalt läbi suruda, olenemata sellest, kui tugev te olete,» ütles dr Waters. «Kõige tähtsam, mida saate teha, on pöörata tähelepanu hoiatusmärkidele ja kuulata oma keha.»