Tõusevad puudetoetused ning paraneb abivahendite kättesaadavus

PM Tervis
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis tõstab raske ja sügava puudega laste ning tööealiste toetusi, võimaldab abivahendeid riigipoolse soodustusega ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta ning tõstab puudega lapse vanusepiiri 16-lt 18 eluaastale.

Puudega inimeste toetuste suurendamine ja abivahendite vajaduspõhine tagamine on toetusmeede, mis aitab vähendada mootorsõidukimaksu mõju kõige haavatavamale sihtrühmale.

Eelnõu järgi tõuseksid raske ja sügava puudega laste ning tööealiste toetused alates 1. juunist 2025.

  • Raske puudega (sh harvikhaigusega) laste toetus tõuseks 161,09 eurolt 180 eurole.
  • Sügava puudega laste toetus 241,64 eurolt 270 eurole.
  • Raske puudega tööealise toetus 34,78–49,09 eurolt 50 eurole.
  • Sügava puudega tööealise toetus 43,47–53,70 eurolt 100 eurole.

Täiendavalt makstakse eelnõu järgi 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus samadele sihtrühmadele, kellel tõusevad puudega inimeste sotsiaaltoetused:

  • raske puudega lastel (sh harvikhaigusega) 95 eurot;
  • sügava puudega lastel 142 eurot;
  • raske puudega tööealistel 60 eurot;
  • sügava puudega tööealistel 250 eurot.

Ühekordse toetuse eesmärk on kompenseerida mootorsõidukimaksust tulenevat mõju puudega inimestele perioodil, mil mootorsõidukimaksu seadus on jõustunud, kuid puudega inimeste sotsiaaltoetused ei ole veel tõusnud.

Sellele lisaks loobutakse eelnõu järgi puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määrast (25,57 eurot), mis on siiani olnud aluseks puudega inimeste sotsiaaltoetuste suuruse kujunemisel. Muudatusega seoses ümardatakse ülespoole keskmise puudega laste, keskmise puudega tööealiste ja kõikide puudega vanaduspensioniealiste toetused.

Alates 01.09.2025 võimaldatakse riigipoolse soodustusega abivahendeid ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta.

Praegu kehtiva süsteemi järgi on riigipoolse soodustusega võimalik saada abivahendeid ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta vaid vanaduspensioniealistel, lastel sõltub puude raskusastmest saadava soodustuse protsent (puudeta lastel 50 protsenti, puudega lastel 90 protsenti) ja tööealistel on vaid üksikud abivahendid, mida on võimalik saada ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta.

Muudatuse tulemusel ei ole enam ühelgi sihtrühmal riigipoolse soodustusega abivahendi saamise eelduseks tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime, lapsed saavad abivahendeid riigipoolse soodustusega 90 protsenti ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule.

Seeläbi muutuvad riigipoolse soodustusega abivahendite saamise tingimused arusaadavamaks, lihtsamaks ja abivahendi soetamine kiiremaks. Sellele lisaks tõstetakse 2025. aasta algusest osa abivahendite riigiosalust, nende hulgas on liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted ja jalatsid.

Alates 01.02.2027 tõstetakse eelnõu järgi puudega lapse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale.

Eesmärk on tagada laste võrdne kohtlemine, mis omakorda lihtsustab lapsevanema jaoks abi saamist.

Praegu on erivajadusega laste vanematel segadust tekitav, miks nende alaealisel lapsel on vajalik 16-aastaseks saades töövõimet ja tööealise puude raskusastet hinnata, sest valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil ei ole seost tööturuga.

Edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi eri süsteemidest abi saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Niisamuti tagab see võrdsema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel ei ole puude raskusastet tuvastatud, kuid kellel on alus edaspidi saada toetust kuni 18-aastaseks saamiseni.

Muudatusega seoses muudetakse eelnõu järgi ka ühistranspordiseadust, ravikindlustusseadust ja muuseumiseadust, kus samuti edaspidi on puudega laps kuni 18-aastane.

Tagasi üles