Arst: päikeseallergiat võib tekitada ka päikse ja peterselli koosmõju

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eestlaste jaoks armastatud päike põhjustab mitmeid terviseprobleeme. 1220 perearsti nõuandetelefoni arst-nõustaja dr Mart Veerus toob välja päikesega seotud terviseohud ning annab nõu, milline suvine tervisemure nõuab meditsiinilist tähelepanu.

Päikesepõletus on Tervisekassa andmetel nõudnud meditsiinilist tähelepanu keskmiselt ligi 200 patsiendil aastas. 58 protsenti päikesepõletuse patsientidest on naised ning see on kõige levinum 20-29-aastaste seas. Kõige sagedasemad tervishoiuteenused, mida päikesepõletuse puhul kasutatakse on pereõe või perearsti konsultatsioon ning ka EMO vastuvõtt. Dr Veerus soovitab päikesepõletuse korral ühenduda 1220 perearsti nõuandetelefoniga, sest reeglina leiab päikesepõletusele lahenduse koduste vahenditega.

Arsti sõnul võib päike lisaks päikesepõletusele põhjustada ka pahaloomulisi nahakasvajaid, päikeseallergiat ning kuumarabandust. «Päike kiirgab väga mitmesugust kiirgust, atmosfääri läbivad nii UVA-kiirgus kui ka UVB-kiirgus. Liiga kaua päikesekiirguse käes viibimine võib inimesel põhjustada seega normaalse naha ägedaid reaktsioone ning ka kuumarabandust. Samuti võivad päikesepõletuse korral tekkida isegi villid,» lausus dr Veerus.

Ta lisas, et liigne päikese käes viibimine võib põhjustada ka naha paksenemist, nahapõletikke, naha loomuliku elastsuse kadu, naha kasvajaeelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid. Samuti aitab liigne päevitamine kaasa ka naha enneaegsele vananemisele.

«Päike võib põhjustada ka päikeseallergiat ehk naha fotosensibiliseerumist, mis tähendab, et nahk muutub valguse suhtes tundlikuks ning see väljendub naha ebanormaalselt ägedas reageerimises päikesevalgusele. Selline reaktsioon on võimalik, kui vahetult enne kiirguse toimet on tarvitatud mõningaid ravimeid või on kokku puututud kemikaalidega, sh näiteks mõned tualettveed, parfüümid, seebid,» tõi dr Veerus välja. Ka taimed, nagu karuputk ja petersell, ning mõnel juhul isegi päikesekaitsevahendid, võivad sama ilmingu põhjustada.

Päikesega peavad eriti ettevaatlikud olema lapsed, rasedad ja eakad

Liiga kaua päikesekiirguse käes viibimise järgselt võib tekkida organismi üldreaktsioon – palavik, külmavärinad, unisus – mis viitab päikesepõletuse raskemale astmele ja siis tuleb 1220 arst-nõustaja sõnul kahtlustada kuumarabandust või päikesepistet. «Nii päikesepõletuse kui päikesepiste saamise oht varitseb eriti väikelapsi, ka peavad päevitamisega ettevaatlikud olema lapseootel naised ja rohkete kaasuvate haigustega inimesed ehk vanurid ja eriti südame-veresoonkonna või hingamisteede haigustega inimesed,» pani dr Veerus kõigile südamele.

Päikesepõletuse korral esmaabi andes tuleb arsti soovitusel nahka korduvalt jahutada jaheda veega või külma vee mähisega. «Esmatähtis on ka organismi endasse taastada vedeliku varud, sest põletuse piirkonnast kaotame rohkelt vedelikku ning lisaks ka higistades. Tasub tarbida puhta vee asemel magusaid jooke või mineraalvett, et taastada vedeliku ja elektrolüütide kadu kehas. Apteegi käsimüügis olevaid põletusgeele ja -vahtusid võib kasutada, kuid allergilised inimesed peaksid olema nendega ettevaatlikud. Juhul kui valu segab uinumist, võib tarvitada valuvaigisteid,» tõi dr Veerus välja, mida päikesepõletuse korral teha.

Tugevama päikesepõletuse korral tuleb vältida edasist UV-kiirguse kahjustavat toimet ja sümptomite, näiteks väsimuse ja külmavärinate, ägenedes pöörduda vajadusel EMOsse.

Dr Veerus kirjeldas, et päikesepiste kujunemisel kuumarabanduseks on hoiatavateks nähtudeks peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus. Nahk on kuum, pehme ja kuiv. Pulss kiireneb 160–180 löögini minutis, tekib hingeldus. Protsessi süvenedes võib teadvus häiruda nii, et inimene ei saa enam aru, kus ta viibib või mis temaga toimub. Kehatemperatuur võib tõusta kuni 40–41 °C. Kui inimene ei saa abi, võib ta kaotada teadvuse, tekivad krambid ning isegi surm ajuturse tagajärjel.

Päikese eest kaitseb varjumine, sobiv peakate ja riietus

«Parim kaitse kuumarabanduse ja päikesepiste eest peaks olema terve mõistus, mis ei luba liigselt päikese käes viibida ja kui õues olla, tuleks kanda sobivat peakatet ning õhku läbilaskvat riietust. Kiiremaks abiks päikesepiste korral on päikese kahjustava toime eest varjumine, vedeliku taastamine organismis ja kogu keha jahutamine. Tervisemure korral võib julgelt ühenduda ka 1220 perearsti nõuandetelefoniga, kus jagatakse tervisenõu või vajadusel ühendatakse patsient kiirabiga,» selgitas dr Veerus.

Ta toonitas, et kuumarabanduse korral tuleb esmaabi rakendada resoluutselt ja kiiresti. Haige toimetatakse haiglasse, eelnevalt tuleb teda aga jahutada – viia kohe ära kuumast keskkonnast, vabastada riietest, valada üle jaheda veega. Tänapäeval on paljudes autodes ja hoonetes kliimaseadmed, mis oluliselt kergendavad abi andmist. Kannatanut tuleb kraadida iga 10 minuti järel ja hoida tema kehatemperatuur veega ülevalamisega või muul moel jahutades allpool 38 °C.