/nginx/o/2023/06/15/15392160t1h3d7a.jpg)
Päikesekaitse olulisus ja liigsest päikesekiirgusest tingitud terviseohud tulevad igal aastal jutuks, ometi ei kao mure päikesepõletuse ja päikeseallergia pärast kuhugi. Millal on aga tegemist päikesepõletusega ja millal päikeseallergiaga ning kuidas kumbagi leevendada? Vastuseid jagab Südameapteegi proviisor Gerda Nelis.
«Päikesepõletus on tingitud ülemäärasest päikesest ning vähesest päikesekaitsest,» ütles Nelis. Päikesepõletuse puhul muutub nahk punaseks ja valulikuks. Tugevama põletuse korral võivad tekkida nahale ka villid või isegi tõusta palavik. Esmased päikesepõletuse nähud nagu õrnalt roosakas nahk, tekivad ruttu, kuid suurim ebamugavustunne tekib reeglina ööpäeva jooksul.
Tugevam põletuse seisund kestab proviisori hinnangul nahal 12 kuni 24 tundi peale päevitamist. Täielikult kaob põletus kolme kuni viie päevaga. Kui nahaärritusele lisanduvad higistamine, värinad ja oksendamine, tuleks Nelise sõnul kindlasti arsti poole pöörduda.
Kui nahk punetab või on valulik, soovitas proviisor päikese käest koheselt ära tulla, rohkelt vett juua ja nahka jahutava geeliga määrida. «Apteegis on saadaval teepuuõli sisaldavad geelid, mis jahutavad, leevendavad valu, vähendavad põletusnähte ja rahustavad nahka,» lausus Nelis. Tõhus looduslik vahend on ka näiteks aaloed sisaldav geel. «Geeli puudumisel saab tulitavat nahka jahutada ka jaheda kompressiga, milleks sobib veest niiske rätik või muu riideese. Kindlasti ei tohiks kasutada viinakompressi ning tasuks vältida ka lõhnaainetega tooteid, sest need võivad ärritust põhjustada,» toonitas Südameapteegi proviisor.
Päikesepõletuse korral võib päikese nahka kuivatava toime tõttu nahk sügelema või kiskuma hakata. «Sellele tuleb visalt vastu panna, sest põlenud piirkonna sügamine võib infektsiooniohtu suurendada. Samal põhjusel ei tohi katki teha ka põletusest tekkinud ville,» soovitas Nelis, lisades, et suure valu korral võib võtta ka valuvaigistit. Kindlasti ei tohi unustada üleüldist naha niisutamist, kas siis eelpoolnimetatud vahendite või tavalise niisutava kehakreemiga.
Pärast päikesepõletuse saamist tuleb päikest vältida kuni naha normaalse seisundi taastumiseni. Olukorras, kus siiski peab päikese käes viibima, soovitas proviisor kanda pikki riideid, et kahjustunud nahka otsese päikesekiirguse eest varjata.
«Haigus nimega fotodermatiit, üldtuntud kui päikeseallergia, on ülitundlikkus valguse suhtes,» sõnas Nelis. See tähendab seda, et inimese immuunsüsteem reageerib päikesekiirte toimele. Päikesekiired ise allergeenid ei ole, allergiasümptomite avaldumist põhjustavad hoopis ained, mida keha ultraviolettkiirguse mõjul sünteesib.
Päikesest põhjustatud nahareaktsioone võivad soodustada ka mitmed ravimid. «Nendeks võivad olla akne, psoriaasi ja kõrgvererõhu vastased ravimid, samuti osad antibiootikumid, rasestumisvastased tabletid või muu,» ütles Nelis. Proviisor soovitas ravimite infolehti hoolikalt lugeda või vajadusel konsulteerida apteekri või arstiga, et välja selgitada ravimite ja päikese koostoime.
«Alati ei pruugigi tegemist olla päikeseallergiaga, vaid lööve võib tekkida ka päikese ja peale määritavate kosmeetikatoodete, higi, parfüümide või teatud rõivamaterjalide koosmõjul. Allergia ei pruugi välja lüüa samal päeval, vaid koguni mitu päeva hiljem. Muuhulgas võivad allergeenina toimida vahendid, millega on riideid pestud,» tõi Nelis välja.
«Päikeseallergia peamisteks sümptomiteks on naha punetus, turse, väga sügelev ja põletav lööve ning villid,» selgitas Nelis. Väikesed vesivillid on sagedased tekkima, kuid ägedama lööbe puhul võivad esineda ka suuremad laigud ja nahast kõrgemad paapulid. Mõnedel juhtudel ka kublad ehk nõgeslööbe reaktsioon. Põletikulised ja sügelevad alad nahal ilmnevad tihtipeale väliste lisategurite, nagu ravimite või toiduainete, tõttu.
Allergilised punnikesed ja nahapunetus esinevad proviisori sõnul reeglina paikades, mis saavad päikest kõige enam. Nendeks on nägu, kael, dekolteepiirkond, labakäed ja sääred, lastel ka kõrvad. Tõsisema allergia puhul levib reaktsioon edasi piirkondadesse, mis on enamasti riietega kaetud.
«Üldjuhul on päikeseallergia ennetamiseks ja ravimiseks piisav, kui end kaitstakse riietuse ja päikesekaitsetoodetega,» tõdes Nelis. Regulaarne sobiva tugevusega päikesekaitse peale kandmine aitab allergiat ennetada ja sümptomeid vähendada. Proviisor soovitas päikeseallergiaga inimestel kasutada kõrge SPF-i ehk päikesekaitsefaktoriga tooteid, milleks on tooted alates SPF 50. Allergikutele või kõrge melanoomi riskiga inimestele on olemas ka SPF 100 päikesekaitsekreemid.
«Abiks on veel keskpäeval päevitamise vältimine, peavarju ja keha ulatuslikult katvate riiete kandmine,» pani proviisor südamele enda tervise eest hoolt kanda ja lisas, et kui ennetavad toimingud ei töötanud, aitavad põletikulist reaktsiooni vähendada jahedad kompressid või dušš. Sügeluse maandamiseks sobivad Nelise sõnul ka allergiavastased tabletid.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)