Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

WHO HOIATAB Uus ja ohtlik m-rõugete tüvi võib olla Kongo DVst edasi levinud

Copy
Varem ahvirõugete nime all tuntud m-rõugete uus tüvi levis 2022. aastal rohkem kui 110 riiki.
Varem ahvirõugete nime all tuntud m-rõugete uus tüvi levis 2022. aastal rohkem kui 110 riiki. Foto: Shutterstock

Uus ja senisest ohtlikum m-rõugete tüvi, mis kandub kergemini inimeselt inimesele ning on põhjustanud Kongo Demokraatlikus Vabariigis laste surma ja nurisünnitusi, võib olla levinud juba mitmesse naaberriiki, hoiatavad teadlased.

Kõik riigid peaksid olema selleks uueks tüveks valmis, enne kui see levib teistesse kohtadesse ja on juba hilja, ütles puhangut uuriv Rwanda ülikooli teadlane Claude Udahemuka.

Varem ahvirõugete nime all tuntud m-rõugete uus tüvi levis 2022. aastal rohkem kui 110 riiki, kuid nakatujateks olid peamiselt gei- ja biseksuaalsed mehed. See oli viiruse klaad II.

Aafrikas levib aga ka 10 korda surmavam klaad I, mis esimest korda tuvastati 1970. aastal Kongo DVs.

Kui ülemaailmse puhanguga kandus viirus edasi peamiselt suguliselt teel, siis Aafrikas haigestuvad inimesed klaad I peamiselt nakatunud metsloomade liha süües.

Oli selge, et eelmise aasta septembris Kongo DV kõrvalises kaevanduslinnas Kamitugas seksitöötajatel tuvastatud m-rõugete puhul oli midagi teisiti, ütles Udahemuka.

Erinevalt selle riigi varasematest puhangutest levis tõbi sedapuhku heteroseksiga.

Testid näitasid, et tegu on algtüve mutandiga, mis sai nime klaad Ib.

«See on kahtlemata seni kõige ohtlikum tüvi,» rõhutas Udahemuka.

Sestpeale on Lõuna-Kivu provintsis tuvastatud üle 1000 klaad Ib juhtumist, ütles haiguspuhangu uurijate kohalik juht Leandre Murhula Masirika.

Ainuüksi Kamitugas tuleb iga nädal rohkem kui 20 uut juhtu ning arv üha suureneb, hoiatas ta.

Viis protsenti nakatunud täiskasvanutest ja 10 protsenti lastest sureb, ütlevad teadlased.

Klaad Ib on hakanud levima ka mittesugulisel teel, näiteks perekonnaliikmete vahel või koolis koos mängivatel lastel, mis on suur muutus võrreldes varasemate puhangutega.

Palju on nakatumisi emade või hooldajate ja laste vahel. Tüvi on põhjustanud ka arvukalt nurisünnitusi ning teadlased uurivad selle pikaajalist mõju viljakusele.

Teadlaste sõnul teevad eriti muret erinevused eelmiste m-rõuge tüvedega.

Haiglasse jõudvad rasked juhtumid on ilmselt jäämäe tipp, sest paljudel patsientidel on leebemad sümptomid ja nemad ravivad end kodus.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel olid sel aastal Kongo DVs kõigi m-rõugete tüvede tõttu surnud 384 inimesest üle 60 protsendi lapsed.

Seni on klasd Ibd tuvastatud Kongo Bukavu, Uvira ja Kamanyola linnas, sel nädalal ka Põhja-Kivu pealinnas Gomas.

Need linnad suvad Rwanda, Burundi ja Uganda piiri lähedal.

Ametlikult uut tüve väljaspool Kongot leitud ei ole, kuid Murhula Masirika peab tõenäoliseks, et see on levinud ka naaberriikidesse, sest mõned nakatunud seksitöötajad olid pärit neist riikidest.

Märksõnad

Tagasi üles